Sirvides Autor "Melnikov, Artjom" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Terastorusildade kandevõimearvutused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Melnikov, Artjom; Kiisa, MarttiArvutustulemustest selgub, et SDM meetodi puhul osutub määravaks liikluskoormuseks pealiskihi paksuse 1,0…3,0 m juures KM1. Pealiskihi paksuse 0,5 m juures osutub määravaks koormuseks KM2. Samuti on näha, et liikluskoormuse KM3 mõju suureneb pealiskihi suurenemisega toru peal. Arvutustest võib järeldada, et KM3 võib osutuda määravaks suurte pealiskihi paksuste juures või suure laiusega terastorusilla puhul. Järeldus on tingitud asjaolust, et KM1 puhul on tegemist kaheteljelise veokiga, kuid KM3 korral on antud töös vaadeldud 18 telge. CHBDC meetodi arvutustes on määravaks koormuseks osutunud kõikidel juhtudel KM1, see on tingitud meetodi liikluskoormuse hajuvuse käsitlemisest. Sellest tulenevalt ei saa liikluskoormus KM3 osutuda antud töös uuritavate torude puhul määravaks ka suure pealiskihi paksuse juures. CHBDC meetod ei võimalda antud töös kõigi käsitletavate pealiskihi paksuste puhul arvutusi teostada, millest tingitult on meetodi kasutuskohad tugevalt piiratud. Kuna Eestis esinevat pinnareljeefi arvestades on pinnasetööde mahtude piiramise tõttu soositud pigem madalate pealiskihi paksuste kasutamine, ei võimalda CHBDC meetod nendes olukordades kandevõimearvutuste tegemist. Diplomitöö autor on arvamusel, et CHBDC meetodit ei ole Eestis piisavalt käsitletud ning on tõenäoline, et antud meetodit kasutades võib tekkida oht, kus meetodit kasutades eiratakse vähima ja suurima pealiskihi paksuse nõuet. Samuti ilmneb CHBDC meetodi rakendamisel tõsiasi, et meetod kasutab ühte konkreetset liikluskoormuse mudelit, mida eurokoodeksis ei käsitleta. Samas on Eestis kohustus kasutada eurokoodeksite koormusi ning seetõttu tuleb kombineerida kahte erinevatel alustel baseeruvat standardit, mis ei pruugi olla kooskõlas CHBDC meetodis liikluskoormustest tulenevate sisejõudude arvutamise kontseptsiooniga. Seetõttu on põhjust arvata, et CHBDC arvutusmeetodit ei tohiks eurokoodeksites kirjeldatud liikluskoormuste korral kasutada enne, kui on teostatud põhjalikum kahe arvutusmeetodi omavaheline võrdlusanalüüs. Vaadeldes kahe meetodi arvutuste tulemusel saadud terasepaksuste omavahelist erinevust, mis osutus kohati pea 3-kordseks, on alust arvata, et CHBDC meetod annab kahtlaselt väikesed terasepaksuste tulemused. Eeltoodut arvesse võttes on töö autor arvamusel, et Eesti tingimustes on terastorusildade kandevõimearvutuste teostamisel sobilikuks meetodiks SDM. Kuna SDM 63 arvutusmeetodit on juba üle 30 aasta täismõõdus katsetustega eksperimentaalselt uuritud, siis võib seda meetodit lugeda piisavalt usaldusväärseks. Kui projekteerija siiski otsustab kasutada kandevõimearvutuste teostamisel CHBDC meetodit, tuleks rajatise ohutuses veendumiseks projekteerimise käigus teostada CHBDC meetodile paraleelsed kandevõimearvutused lõplike elementide meetodil. Arvutustulemustest järeldub, et kandevõime suurendamiseks on mõistlik terasepaksuse suurendamise asemel kasutada kõrgema tugevusklassiga terast, mida siiani ei ole Eestis väga laialdaselt praktiseeritud.