Sirvides Autor "Mesila, Karlis" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    BIM mudeliga loodud moodulmaja 3D teostusmõõdistus maapealse laserskaneerimise tehnoloogiaga
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Mesila, Karlis; Mill, Tarvo
    Maapealne laserskaneerimine on tänapäeval muutunud geodeesia valdkonnas üheks lahutamatuks osaks. Erinevate tellijate soovid on muutunud järjest spetsiifilisemaks ja detailsemaks, mistõttu on mitmed tavapärased geodeetilised instrumendid hakanud ajale jalgu jääma. Samas, erand ei kinnita reeglit. Laserskaneerimine on muutunud populaarseks just keeruliste ja väga mahukate objektide puhul. Skaneerimistäpsuse hindamiseks sobitati tasapinda üks väike osa punktipilvest. 23 341 143 punktist kasutati selleks 589 466 punkti. Kogu kombineeritud standardhälve (∆c) viga on ligikaudu 2 mm. Kõik teljelised hälbed (∆x, ∆y ja ∆z) jäid alla ühe millimeetri, millest võib järeldada, et punktipilv on antud töö sooritamiseks väga hea. Võrreldes kahe mudeli omavahelisi tulemusi, saab järeldada, et teoreetilise BIM mudeli põhjal loodud moodulmaja ja punktipilvest modelleeritud 3D mudeli omavaheliste hälvete erinevus on minimaalne. Teoreetiline mudel võrreldes mõõdistusmudeliga on hoone elementide kaupa erinev. Keskmine erinevus oli 0 millimeetrit, mis on väga hea tulemus, arvestades seda, et vigade tekkimise võimalus on väga suur. Peamiseks puuduseks antud töö puhul võib välja tuua punktide tiheduse, mistõttu moodulmaja detailsemad elemendid jäid modelleerimata. Kasutades laserskaneerimise tehnoloogiat oleme hetkel olukorras, kus taolise objekti skaneerimise ja joonestamise aja vahekord on liialt aeganõudev. BIM mudelit on küll visuaalselt hea 3D-s vaadata, aga taolise objekti puhul oleks olnud efektiivsem kasutada nt elektrontahhümeetriat. Või ka kiirema tööpõhimõttega laserskannerit. Kuna mõõdistamise aeg oli piiratud, siis kiirema tööpõhimõttega laserskanneri puhul oleks antud mõõdistusaja jooksul saadav punktide tihedus suurem, mis oleks eeldatavasti esile toonud ka väiksemaid hoone detaile. Laserskaneerimine tuleb kasuks siis, kui tegemist on keeruliste ja detailide rohkete objektidega. Sellise meetodi kasutamine on kasulik nii tellijale kui ka ettevõttele endale. Ettevõte saab vähendada sellega oma kulusid, sest ressursi kulu taolise metoodika puhul on väiksem ning tellija saab oma projekti varakult kätte, kuna laserskaneerimise andmetest modelleerimine ei ole niivõrd aeganõudev. Antud lõputöö tulemustest võib järeldada, et maapealse laserskaneerimise tehnoloogiaga saadav tulemus võib olla väga hea usaldusväärsusega, et seda kasutada teostusmõõdistamisel.