Sirvides Autor "Metsar, Elis" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Purustatud lubjakivi süsteemse transpordilahenduse leidmine AS Kunda Nordic Tsement näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Metsar, Elis; Janno, Jelizaveta; Allar Aamer
    Peamiseks probleemiks antud töös oli peagi avatava karjääri ja tehase vaheline süsteemne purustatud lubjakivi transpordilahenduse puudumine. Lisaks puudus hetkel tulevases karjääris infrastruktuur ning pole tehtud ühtegi kalkulatsiooni leidmaks süsteemset transpordilahendust. Käesolevas lõputöös leiti süsteemne transpordilahendus purustatud lubjakivi transportimiseks AS Kunda Nordic Tsemendi Toolse-Lääne karjäärist tehasesse. Töö käigus andis autor ülevaate ettevõtte hetkeolukorrast ja transpordi kasutusest, make-or-buy otsusest, võimalikest transpordilahendustest ja nende komponentidest, ning leidis süsteemseima transpordilahenduse. Vajalike andmete teada saamiseks tegi autor erinevate võtmeisikutega mittestruktureeritud intervjuud ning viis läbi vaatlusi. Intervjuude käigus kogus autor andmeid taristute ehituse, ehituse komponentide ja transpordi hindade kohta. Vaatluste käigus tutvus autor erinevate transpordivahendite töömehhanismiga ning mõõtis tootlikkuse arvutamise jaoks laadimise vahemaid ja kiiruseid. Arvutused koostas autor kopplaaduri, kallurautode, raudtee- ja konveiertranspordi kohta. Autor arvutas välja kopplaaduri tootlikkuse võttes aluseks 12 tunnilise töövahetuse, kopa suuruseks 5,2 kuupmeetrit ning laadimisdistantsiks 50 meetrit. Sellisel juhul on kopplaadur võimeline aastas laadima 1,04 miljonit tonni. Samuti arvutas autor välja sisseostetava teenuse ja oma kopplaaduri omamise hinnavahe kui kopp laeb aastas üks miljon tonni. Sisseostetava teenuse hinnaks kujunes 0,20 eurot/t, laaduri omamise hinnaks kujunes 0,13 eurot/t. Aastase toormevajaduse laadimise korral oma kopaga võidaks ettevõte 70000 eurot. Kallurauto tootlikkuse arvutustes selgus, et vaja läheb 7 veoühikut 12 tunnilise töövahetuse korral. Kallurauto omahinnaks kujunes 0,94 eurot/t ning sisseotsetava teenuse puhul 0,98 eurot/t. Aastase toormevajaduse transportimise korral oma kopplaaduriga ja ettevõtte masinapargiga võidaks aastas 40000 eurot. Konveiertranspordi ehituse maksumuseks kujunes 5 773167 eurot. Arvestades erinevaid hooldus-ja elektrikulusid ning võttes konveieri amortisatsiooni ajaks 30 aastat on ühe tonni transpordi hind karjäärist tehasesse 1,12 eurot/t. Raudtee ehituse hinnaks kujunes 990203 eurot. Raudteetranspordi hinnapakkumise alusel on ühe tonni hind karjäärist tehasesse 1,30 eurot/t. Siinkohal tuleb arvestada raudtee amortisatsiooni ajaks 30 aastat ning raudtee hoolduskulusid. Raudteetranspordi lõpphinnaks koos laadimisega kujunes 1,46 eurot/t. Võrdluse ja analüüsi käigus selgus, et kõige odavam variant on omada kallurautosid ning laadida neid masinaid ettevõtte oma kopplaaduriga. Küll aga autori arvates ei ole selline variant parim. Parimaks variandiks peab autor osta kallurautode teenust sisse ja neid laadida ettevõtte kopplaaduriga. Sellisel juhul oleksid ettevõtet puudutavad riskid maandatud ning ettevõte saab keskenduda oma põhitööle ehk tootmisele ja tootearendusele. Antud järelduste aluseks võttis autor 2015 aasta järsu turumuutuse kui toorme vajadus oli kõigest 500000 tuhat tonni aastas ning 2016 langes see arv veelgi. Sellises olukorras oleks oma autopark üledimensioneeritud ning jooksvad kulud tõuseksid märkimisväärselt seisva autopargi näol. Küll aga sisseostetava teenuse puhul on võimalik kiiresti reageerida turumuutusele, kuna transpordihind on pandud sõltuma toorme kogusest. Sellisel juhul makstakse ainult selle eest, mitu tonni on reaalselt karjäärist tehasesse transporditud.