Sirvides Autor "Mihhailova, Anneli" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Tööohutusnõuetele vastavuse taset mõjutavad tegurid töökeskkonnaalase riskianalüüsi näitel ettevõttes Vivatex OÜ
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Mihhailova, Anneli; Siitan, Priit
    Lõputöö teemaks on valitud väike- ja keskmise suurusega ettevõtete hulka kuuluva õmblusettevõtte Vivatex OÜ töötervishoiu- ja töökeskkonnaalase olukorra analüüs. Eesmärgiks on seatud töökeskkonna riskianalüüsi koostamise käigus välja selgitada ettevõtte tööohutusnõuetele vastavuse taset mõjutavad tegurid ning Vivatex OÜ töökeskkonnalase töökorralduse korrastamine. Riskianalüüsi tegemise käigus on läbi viidud kõikide töökohtade TEA ergonoomiline- ja organisatsioonis haiguse tõttu töötajate poolt puudutud päevade analüüsid, töötajate ja tööjuhtide küsitlused ning intervjuud, mille käigus on leidnud kinnitust eeldus, et ettevõttes on tõsised füsioloogiliste ohuteguritega seotud probleemid. Enamus töötajatest kannatab luu- ja lihaskonna vaevuseid, mis on nii Euroopas kui ka Eestis üks peamisi tööga seotud tervisehädasid. Neid probleeme tekitavad õmblustööstusele omased sundasendid ja korduvliigutused. Olukorda võimendavad korrastamata, ebaergonoomilised töökohad. Nende häda seisneb selles, et ei töötajad ega ka tööandja pole pidanud vajalikuks seadme installeerimisel tootmiskeskkonda, kohandama seda konkreetse töötaja individuaalsetele parameetritele ja vajadustele. Nii võib kõige väiksema kasvuga töötaja istuda kõige kõrgemas asendis töölaua taga jalad rippu ja kõige pikem inimene töötada kõige madalamas asendis asuva töölauaga kühmus ja küürus, põlved laiali, et need vastu töölaua põhja ei puutuks. Peab tunnistama, et ergonoomilist analüüsi alustades ei osanud käesoleva töö autor sellisele olukorrale tähelepanu pöörata. Järgides TEA ergonoomilise analüüsi tegemise juhendit ilmnes, et tootmises asuvate õmblus¬masinate töötasapindade kõrgused on kõik erinevad, alates 75 cm kuni 88 cm kõrguseni põrandast. Sama olukord on ka töötoolide istumiskõrgustega, mida ilmselt mõjutavad nii töölaua asend kui ka töötajate oskamatus oma tooli reguleerida. Lisaks sellele veel töötajate valed istumisasendid, kus istutakse praktiliselt tooli esiserval kasutamata tooli seljatuge, toetamata oma alaselga. Seetõttu on oluline kõik töökohad üksipulgi vastavalt juhendile üle vaadata ja mõõta. Alles peale mõõtmistulemuste süstematiseerimist ja analüüsimist on võimalik teha järeldusi. Kui muus osas võib õmblejate töökeskkonda suhteliselt rahuldavaks pidada siis esineb ettevõttes paar töökohta, kus töötervishoiu ja tööohutuse alased meetmed on täiesti arvestamata jäetud. Need on logistik, transporttöölise ja pakkija töökohad. Nendel töökohtadel on kõrgendatud õnnetusjuhtumite risk, probleeme töökeskkonna mikrokliima, raskuste teisaldamise ja valgustusega. Raskuste teisaldamine treppidel vajab kohest sekkumist. Seda enam, et uus trepikäru on ettevõttes olemas kuid seisab panipaigas. Seega eksisteerib, lisaks kõigele eelnevale, tõsine korra kehtestamise ja töötajate distsiplineerimise probleem. Puuduvad nii suusõnalised kui ka kirjalikud juhised, kuidas tuleb tööd teha koos nõuetega kasutada abivahendit, isikukaitsevahendit vms. Tegemist on juhtimise küsimusega. Ettevõttel napib nii rahalisi kui ka ajalisi ressursse, seetõttu on töö tegemise viisid jäetud töötajate otsustada. Ettevõttes korraldatakse tootmisvoogu, jälgitakse toodete vastavust kvaliteedinõuetele ning töötajate vilumust ja tootlikkust. Need on hoovad, mille abil juhitakse tootmisprotsessi. Muus osas on organisatsiooni juht seisukohal, et tema ettevõtte töötajad on ise piisavalt arukad, et otsustada kuidas nad oma tööd teevad ja oma tervise eest hoolt kannavad. Paraku on tööohutuse ja töötervishoiu valdkond tööandja vastutusalas. Seetõttu ei tohiks rakendada tootmises töötajatele isejuhtimise põhimõtteid. Peale selle on tekkinud olukord, kus töötajad tunnevad, et neile on jäetud iseotsustamise võimalus, mis vaigistab kriitilist meelt muude töökohaga seotud negatiivsete aspektide osas. Oluline järeldus on, et ettevõte peaks ise süsteemselt koostama riskianalüüsi, mitte tellima seda aeg - ajalt teenuseosutaja käest. Sellisel juhul tuleb riskianalüüs täpsem, töökeskkonnas reaalsed, esinevad ohud ja probleemid on õigel ajal märgatud ja põhjalikumalt analüüsitud. Mitte vähetähtis pole ka töötajate kaasamine töökeskkonna alase riskianalüüsi ja sisekontrolli protsessi, vähemalt töötajate esindaja - töökeskkonnavoliniku näol. Paraku puudub ettevõttes toimetav ja töötajaid esindav töökeskkonnavolinik. Seega omavad kõik töökeskkonnaga seotud, ettevõtte juhi poolt tunnistatud probleemid ja asjaolud vaid tööandja poolset visiooni. Töö tulemusena on selgunud, et analüüsitava ettevõtte töötervishoiu- ja tööohutusalane olukord ei vasta ootustele ja seda tuleb kiiremas korras parandada. Kõige olulisemateks ülesanneteks on: - muuta nii töötajate kui ka tööandja suhtumist töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda; - korraldada kiiremas korras kõigile töötajatele tervisekontroll; - käivitada töötajate töötervishoiualase esindaja nõuetekohane tegevus, korraldada töökeskkonnavoliniku valimine vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele; - pöörata tähelepanu enamiku töötajate tööasenditele, korrastada nende töökohad ergonoomika nõuetele vastavaks, korrigeerida tööpäevasiseste puhkepauside korda; - rakendada raskuste teisaldamisel abivahendeid. Võib eeldada, et töötervishoiu ja tööohutuse tegevuste parema korralduse juures vähenevad ettevõtte töötajate haiguspäevad vähemalt poole võrra. Sellisel juhul tekiks sääst tööandja poolt makstavate haigushüvitisete summas. Tootmismaht suureneks sest töötajate tööl oldud aeg pikeneks 11 päeva võrra. Üksteist kalendripäeva on aga 3,3% tööajafondist, seega suureneksid sama palju ka tootmismaht ja -võimekus. See mõjutaks positiivses suunas ettevõtte rentaablust ja tekitaks lisavahendeid töötervishoiu ja tööohutuse tegevuse paremaks korraldamiseks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et parema töötervishoiu ja tööohutuse korralduse puhul ei parane üksnes töötajate tervis ja tuju vaid ka ettevõtte kasumlikkus ja efektiivsus. Käesolev töö omab ettevõtte jaoks praktilist väätust. Ettepanekute ja soovituste realiseerimisel paraneb töötajate töövõime, kasvab tootlikkus ja vähenevad tööandja kulud, lihtsustub tootmise korraldamine.