Sirvides Autor "Naarits, Elina" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Paala paisjärve eutrofeerumine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Naarits, Elina; Lember, Erki
    Käesoleva lõputöö raames analüüsiti Paala paisjärves sisalduvate ainete hulka, et saada selgust, mis võib põhjustada kinnikasvamist. Töös anti ülevaade Paala paisjärve sündimise loost, eutrofeerumise põhjustest ning proovivõtu ja analüüside metoodikast. Nendest peatükkidest lähtuvalt tõi töö autor välja ka võimalikud lahendused olukorra parandamiseks. Paala paisjärve praeguse seisukorra hindamiseks tõi autor töös välja lisaks uuritava paisjärve analüüside tulemustele ka omalt poolt valitud Eesti väikejärvede näitajad, et tekiks võrdluse moment. Parema ülevaate saamiseks võeti Paala paisjärvest proove kahel korral. Analüüsimiste käigus selgus, et kuigi järve olukorda proovitakse paremaks muuta igal suvel vesikasvude niitmisega, oleks tegelikult vajalik järve seisukorra parandamiseks teha midagi enamat. Paala paisjärv saab alguse Kuuni järvest ning selle läheduses tegeletakse põllumajandusega. Põllumajandus on peamine allikas, mille kaudu satuvad vette väetised. Kuuni järvest mööda kitsast Valuoja oja liikudes oli autori poolt valitud Jämejala proovivõtukohas nitraadi näitaja lausa 10,4 mg/l. Samas mida rohkem vesi edasi liikus ning avaramaks veekogu läks, seda madalamaks muutus ka näitaja ning Paala paisjärve punktis oli nitraadi näitaja 0,881 mg/l. Eutrofeerumisele aitab kaasa kogu lämmastiku sisaldus üle 2,5 mg/l. 01.11.2015 võetud proovis oli see näitaja 2,48 mg/l ning 06.12.2015 võetud proovis lausa 4,025 mg/l. Olukorra parandamiseks tõi autor välja kolm varianti, milleks olid kemomanipulatsioon, setete eemaldamine ning aereerimine. Setete eemaldamist on Paala paisjärve puhul rakendatud juba aastal 1994 ning võib-olla see on hoidnud paisjärve seisukorda paremana, kuid seda ei oska keegi öelda, mis oleks saanud paisjärvest siis, kui seda ei oleks tehtud. Kemomanipulatsioon võib esialgu linnakodanikud ära ehmatada, kuna tegemist on siiski töö efektiivsuse jaoks keemiliste reagentide kasutamisega, kuid keemilised reagendid on siiski sellised, mis on veeökosüsteemi aineringete loomulikud komponendid. Aereerimine tundub huvitav viis olukorra parandamiseks, kuid Paala paisjärve puhul ei saaks seda rakendada talvel, kuna jää tekkimisel leiavad paljud sellele tee, kas siis suusatamiseks või uisutamiseks. Talvisel ajal aereerimisprotsessi kasutades muutub jääkiht väga õhukeseks või kaob sootuks. Seda, et inimestele läheb Paala paisjärve tulevik korda näitab see, et aprilli kuus alustati rannajoone korrastamise ja laiendamisega. Rannajoont laiendatakse nii, et liiva jaguks nii kaldale, kui ka vette ning selleks, et takistada veetaimestiku pealekasvu, pannakse kaldaservadele maakivid.