Sirvides Autor "Nappir, Allar" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Kutseõppe võimaluste vastavus ehitustööturu arenguvajadustele
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Nappir, Allar; Tammaru, Enn
    Käesolev uurimistöö keskendub ehitusharidusega spetsialistide vajaduse hindamisele ehitusektori vajadusest lähtuvalt, eristades vajadust nende järele alleriala alusel konkreetse objekti näitel. Autori eesmärgiks oli uurida, kas kutseõppeasutute ehituseriala lõpetanute oskustööliste hulk on piisav ehitussektori tööjõu vajaduse rahuldamiseks. Autor jõudis järeldusele, et lõpetajate erialade osakaal ei ole kooskõlas tööturul vajaminevate erialade osakaaluga. Töö eesmärgi saavutamiseks kaardistas autor kutseõppeasutused, nende arengusuunad ja tõi välja eelnevalt tehtud uuringud. Üheksa aastat järjest lõpetab ehituse õppekavarühmade raames vastuvõetud õpilastest 54,86-86,94%. Samas võttes arvesse sündide arvu suurt kukkumist 1988 aastal- ja neli aastat peale seda ning asjaolu, et see number püsib tänapäevani. Autori seisukohalt ei ole sel juhul enam võimalik kutseõppeasutustesse rohkem õppureid vastu võtta, vaid tuleb rakendada meetmeid lõpetajate protsendi tõstmiseks. 2015/2016 õppeaastal õpetab ehituse õppekavarühmade raames õpilasi 18 õppeasutust, millest pooled õpetavad ainult ühte,- kahte- või kolme ehituse õppekavaainet. Sellisel viisil koolitamine ei ole ökonoomne, kvaliteetne ja pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Järgmisena toob autor uurimistöös välja vajalike oskustööliste osakaalu ehituses, milline on ehitusametite protsentuaalne osakaal ühe hoone ehitamisel. Selleks, et välja selgitada vajaminevate ehitusametite protsentuaalset osakaalu ühe hoone ehitamiseks objektil, analüüsib autor lõputöid, mis on koostatud perioodil 2006-2016 Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis teemal ehitusorganiseerimine mingi objekti näitel. Lõputööde valiku kriteeriumiks oli organiseerimise projekt, mis hõlmab kogu ehitust objektil. Analüüsitud hooned on kolme- ja enamkorruselised monoliitsest raudbetoonist või monteeritavast raudbetoonist elu- ja mitteeluhooned. Eluhoonetena on uuritud korterelamuid ja mitteeluhoonetena on uuritud äri- ja büroohooneid. Esiteks soovib autor välja selgitada eelnimetatud hoonete ehitamise näidete baasil, milline on ehituseriala ametite töötajate protsentuaalne osakaal ühe ehitusobjekti valmimisel. Teisena on eesmärk võrrelda ühe hoone ehitamiseks vajalike ehitustööliste protsentuaalset osakaalu kutseõppeasutuste lõpetanute arvuga. Lõputööde analüüsi tulemusel on vajamineva tööjõu osakaalude vahemikud raudbetoonist kandekonstruktsiooniga elu- ja mitteeluhooned puhul: kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja 21-28%, ehituspuusepp 42-50%, ehitusviimistleja 11-17% ja keskkonnatehnika lukksepp 14-18%. Saadud tulemuste võrdlemisel kutseõppeasutustesse vastuvõetud õpilaste osakaaluga: kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja 24-33%, ehituspuusepp 7-10%, ehitusviimistleja 50-57% ja keskkonnatehnika lukksepp 9-10% selgub, et suure osakaaluga koolitatakse üle ehitusviimistlejaid ja seda kõikide teiste erialade arvelt. Olenemata sellest, et tööturule siseneb iga-aastaselt kuni 700-800 ehitusvaldkonna oskustöölist ei ole lõpetajate kvalifikatsioon allerialade osas ehitusektoris vajaminevate ehitusametite osakaaluga kooskõlas. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et kutseõppeasutuste poolt pakutud võimalused erialade lõikes ei vasta hetkel ehitustööturu arenguvajadustele. Uurimistööle seatud eesmärgid on täidetud. Analüüsitud akadeemiliste lõputööde põhjal on kinnitatud oskustööliste vajadus mitmete arvutustega. Kutseõppeasutuste tänased võimalused allerialade õpetamiseks on samuti kinnitatud mitmete arvutustega ja tulemused hoiavad selget kuju. Ehitus valdkonnas töötades kinnitab uurimistöö autor analüüsitud tulemusi hetkel tööturul toimuvaga. Uurimistöö andmete õigel kasutamisel ja edasi arendamisel on võimalik suured muutused läbi viia.