Sirvides Autor "Natka, Krisli" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs SA KIK veemajanduse programmist rahastatud projektide tulemused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Natka, Krisli; Kaufmann, VeikoTöös selgus, kui paljud veemajanduse programmist rahastatud väikepuhastite projektid on neile seatud eesmärgid täitnud. Tulemusi võib mõjutada andmete kvaliteet ja ebapädev opereerimine. Informatsiooni kogumisel tuvastati mitmeid kitsaskohti, nimelt on osad veekasutuse aastaaruandes olevad andmed aegunud. Lisaks on erinevatest allikatest saadud teavet keeruline liita, näiteks ei ole Keskkonnalubade Infosüsteemist võimalik teha kompaktset andmete eksporti. Tulevikus võiks andmete ühtlustamisele kuluvat aega vähendada, selleks tuleks esmalt kokku leppida ühtsed märgistused ning otsida võimalusi info lihtsaks sidumiseks läbi teatud tunnuse. Projektide tulemuslikkuse ja kasutatud tehnoloogia sidumisel leiti, et reoveepuhasti tehnoloogia võib pikemas perspektiivis heitvee kvaliteeti mõjutada. Nimelt saavutati individuaallahendusega puhastitega suurema tõenäosusega projektis püstitatud eesmärgid ning vee erikasutusloale vastavus. Läbiviidud reoveepuhasti toimimise küsitlusele vastas umbes 40% operaatoritest. Selgus, et keskmiselt olid puhasti hooldajad läbinud kaks reoveekäitluse alast koolitust ning ligikaudu pooltel oli erialane haridus. Üks vastanutest ei olnud ühtegi kursust läbinud ning mitmel oli koolitusest möödunud rohkem kui viis aastat. 70% sooviksid läbida praktilist lisakoolitust ning 15% ei olnud eestikeelselt manuaali puhasti hooldamiseks. Operaatorite keskmine tööstaaž on olemasoleva valimi põhjal 4,2 aastat. Kahte reoveepuhastit, mille väljavoolu näitajad ei vastanud 2012. aasta seisuga nõuetele opereerisid operaatorid, kelle kogemus jäi alla ühe aasta. Praktilise vaatluse käigus leiti, et rahastatud Karinu reoveepuhasti puhul on mittevastavus tingitud eelkõige opereerimise puudumisest perioodil 2008–2012. Eelseliti pärsib olemasolevates tingimustes reovee puhastamise protsessi, efektiivseks tööks on vajalik puhasti ümberehitus. Ühte puhasti poolt ei kasutata, sest reostuskoormus on liiga väike, kuid pikemas perspektiivis on oodata koormuse tõusu. Lisaks leiti, et paigaldatud kompaktpuhasti ei ole tootja info kohaselt võimeline tagama taotluses püstitatud eesmärke. Kogutud andmete põhjal on heitvee mittevastavus tingitud järgmistest teguritest: ebapiisav hooldus, operaatori vähene pädevus, vale tehnoloogiline lahendus, ebaühtlane vooluhulk (väiksed asulad) ja projekteerimisvead. Veemajanduse programmi vahendite tulemuslikum kasutamine aitab täita HELCOM-i tegevuskavast tulenevaid soovitusi, veepoliitika raamdirektiivi ja asulareovee puhastamise direktiivi nõudeid. Reoveepuhastite efektiivsuse tõstmiseks pakutakse välja järgmised ettepanekud: soodustada tulevikus lihtsa konstruktsiooniga individuaallahendusega puhastite rajamist ja rekonstrueerimist; tagada reoveepuhasti ohutu hooldamine ning eestikeelse hooldusjuhendi olemasolu; imporditavate kompaktpuhastite puhul jälgida tootja infot ja tehnoloogia sobivust Eesti tingimustesse, teisalt tõsta tellija kompetentsi; ühtlase reovee vooluhulga tagamiseks tuleb väiksemate asutuste reovesi suunata suurematesse reoveepuhastitesse või kasutada ühtlustusmahutit; suunata põhirõhk reoveepuhasti hinnalt tehnoloogilise lahenduse sobivusele; tõsta operaatorite teadlikkust, läbi kvalifikatsiooni kontrollimise ja/või koolituskohustuse; soodustada terviklahenduste kasutamist, kus esmalt rekonstrueeritakse/rajatakse vajalikud kanalisatsioonitorud, seejärel mõõdetakse reostuskoormus ning viimasena projekteeritakse, rajatakse või rekonstrueeritakse reoveepuhasti; ennetava vahendina tuleb kiirendada fosfaatide keelustamist pesu- ja nõudepesuvahendites, et vähendada väikepuhastite fosforikoormust, sest alla 300 inimekvivalendiga puhastitele ei laiene fosfori ärastamise nõue. Lisaks on keemiline fosfori ärastamine väga kallis.