Sirvides Autor "Nigumann, Eero" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    BIM tehnoloogia rakendamine ettevõttes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Nigumann, Eero; Alt, Aivars
    Euroopa ja Eesti ehituse valdkonnas on järjest populaarsust kogunud BIM tehnoloogia kasutusele võtmine. Paljud projekteerimise ettevõtted reklaamivad just mudelprojektide koostamist ning tööturul otsitakse BIM spetsialiste ja koordinaatoreid, keda ollakse nõus ka ise välja koolitama. BIM on lühend terminist Building Information Modeling (ehitusinfo modelleerimine). BIMst räägitakse ehitustööstuses viimasel ajal üha rohkem, aga kui selle kohta küsida, siis võib saada erinevaid seletusi.[1] Mõned ütlevad, et BIM on teatud tüüpi tarkvara. Mõned ütlevad, et BIM on hoonete virtuaalne 3D mudel. Teised ütlevad, et BIM on protsess või BIM pole midagi enamat kui struktureeritud andmebaasina organiseeritud kõikide ehitusandmete kogum, millest on lihtne teha "visuaalseid" ja "arvulisi" päringuid. Mida tähendab BIM lihtsas keeles? Kõik saab alguse hoone digitaalsest 3D mudelist. See mudel on enam, kui geomeetria ja visualiseerimiseks peale pandud ilusad materjalid. Tõeline BIM mudel koosneb tegeliku hoone ehitamiseks kasutatud ehitusdetailide virtuaalsetest vastetest. Nendel elementidel on kõik omadused - füüsilised ja loogilised - vastavalt nende reaalselt eksisteerivatele versioonidele. Need intelligentsed elemendid on füüsiliste ehituselementide nagu seinad, postid, aknad, uksed, trepid jne digitaalsed prototüübid. Need võimaldavad arvuti keskkonnas hoonet testida ja mõista selle käitumist veel enne, kui tegelik ehitamine algab. Koos mobiilsete tehnoloogiate saabumisega on BIM muutunud kättesaadavaks ka väljaspool kitsast professionaalide ringi. Tellijad, hoonete omanikud ja kasutajad omavad läbi oma mobiilsete seadmete juurdepääsu üha enamatele BIM mudelitele ilma vajaduseta installeerida selleks spetsiaalseid BIM rakendusi. Sellised muutused tõstavad BIM kasutamise uuele tasemele ning ehituseriala professionaalidel pole enam võimalik BIM kasutamist ignoreerida.[1] Antud lõputöös „BIM tehnoloogia rakendamine ettevõttes”, selgitatakse, milliseid organisatoorseid muudatusi tuleb ettevõttes rakendada, et kasutada BIM tehnoloogiat efektiivselt, mis on komistuskiviks olnud paljudes ettevõtetes. Üldine ülevaade on antud ehitatavuse analüüsist, mudeli projekteerimisest ning mudelis olevate elementidega kaasnevas informatsioonist. Üheks peamiseks aluseks, et kasutada BIM tehnoloogiaid efektiivselt on protsessiskeemid, mis aitavad välja tuua ettevõtte siseseid kitsaskohti ja raisatud ressursse. Antud lõputöös on protsessiskeemide põhimõtetest ja koostamisest põhjalik selgitus. Samuti on ülevaatlik näide BIM tehnoloogia rakendamisest ettevõttes. Lisas 1 antakse ülevaade maailmas enim kasutatavatest BIM tarkvaradest ning nende kasutamise valdkondadest. BIM tehnoloogia kasutusele võtmine ei ole ainult uue tarkvara soetamine, see on uut moodi mõtlemine tervele ettevõttele, milles igal töötajal on roll ja panus. Et BIM tehnoloogiaid kasutades saavutada maksimaalne tulemus on vaja juhtiva personali initsiatiivi ja julgustust, samuti on vaja paika panna uus visioon ning seda uuendada vastavalt vajadusele. Juhul kui ettevõttes on BIMi alaseid teadmisi vähe, kuid on soov seda rakendada, tasub investeerida konsultanti, kes on BIM ala spetsialist. BIM konsultantidel on piisavalt kogemust ja juhendamise oskust, et aidata ettevõttel alustada BIM tehnoloogia kasutusele võtmist. Väga hea näide on 2012 aasta Londoni Olümpia, kus sooviti kasutada BIM tehnoloogiat, kuid vähene kogemus ning standardite puudumine tõi kaasa väljakutsed, mis aeglustasid protsessi märgatavalt. Väga vajalik osa on õige tarkvara leidmine, mis on tõsine väljakutse. Tarkvarade tootjaid ning tarkvarasid on palju, määrava tähtsusega on ettevõtte vajaduste kaardistamine. Tarkvara valikul tuleks arvestada ettevõtte tegevusriikide üldlevinud tarkvara platvormidega, mis võib saada määravaks endale sobiva tööriista soetamisel. BIM tehnoloogia kasutusele võtmisel peab koolitama töölised vastavale tasemele ning hoidma ennast kursis BIM arengu suundadega. Suurte organisatoorsete muudatuste puhul on protsessiskeemid suureks abiks, kui mitte öelda hädavajalikud. See annab kõikidele töötajatele ülevaate protsessi tervikpildist ning töötaja rollist selles protsessis. Juba protsessiskeemi koostamise käigus avastatakse palju kitsaskohti ning arenemise võimalusi, mis on kõikidele osapooltele selged ja arusaadavad, samuti tekitab see suuremat ühtsuse tunnet ning annab ülevaate töölise panusest ettevõttes. Mudelite projekteerimisel tuleb võimalikult projekti algstaadiumis koostada projekteerimise rakenduskava, mida täiendatakse jooksvalt terve projekti vältel. Rakenduskava eesmärkideks on kirjeldada mudelprojekteerimise ulatust, mudeli elementide detailsuse/andmesisu taset erinevates etappides, informatsiooni vahetust, tuvastada ülesannete täitmiseks vajaminevaid protsesse, rakenduskava loomise väljundiks on dokument, mis on kõikidele osapooltele üheselt mõistetavad. Ehituse projekteerimisel ja organiseerimisel on vajalik teostada ehitatavuse analüüs, mis kõrvaldab võimalikud vasturääkivused projektis ning tagab ökonoomilised lahendused. Ehitatavuse analüüs tagab lühema ehitamise perioodi ning vähendab ressursi raiskamist nii kontoris kui ka platsil.