Sirvides Autor "Nugis, Siim" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Talihoolde teostamine Järvamaal AS Järva Teed näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Nugis, Siim; Toome, Meelis
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli seatud talihoolde teostamise tingimuste selgitamine ning probleemide kajastamine ja nendele paremate lahenduste väljapakkumine Järvamaal ja kogu Eestis AS Järva Teed põhjal. Järvamaa riigimaanteede teehooldust tellib Maanteeamet ning leping on sõlmitud Nordecon AS-ga aastateks 2010–2015. Paide linna talihoolet tellib Paide linnavalitsus ning vallas on selleks vallavalitsus. Järvamaal teostab teehoolet Nordecon AS tütarettevõte Järva Teed AS. Riigimaanteede hoolduses lähtutakse majandus ja kommunikatsiooniminstri poolt välja antud määrusest nr 45 „Tee seisundinõuded“ ning määrusest nr 132 „Teehoiutööde tehnoloogianõuded“, mis on küll kehtetu, kuid AS Järva Teede ja Maanteeameti kokkuleppel kasutatakse seda lepingu lõppemiseni 2015. aastal. Riigimaanteedel rakendatakse kolme seisunditaset – teel, millel liiklus on suurem, on nõutav seisunditase kõrgem ning hooldetööde tegemine toimub sagedamini ja põhjalikumalt; tee, millel liiklus väike, tehakse hooldetöid harvem ja väiksemas mahus. Paide linna talihoolde teostamise leping näeb ette, et töid tuleb teostada vastavalt kehtivale seadusandlusele, seal hulgas Teeseadusele ja määrusele nr 45 „Tee seisundinõuded“. Paide valla talihoolet teostatakse talihoolde lepingu alusel, kus on kirjas vastavad juhised tööde teostamiseks. Töö kolmandas peatükis andis autor ülevaate AS Järva Teed masinapargist ning talihooldes kasutatavatest kloriididest, puistematerjalidest, markiiridest, tuisuvõrkudest, töögraafikutest, piirkondlikust jaotusest ning tööliste ettevalmistusest. Järgnevas peatükis käsitles autor valveteenistust, libeduse- ja lumetõrjet ja teepinna karestamist. Valveteenistus on Järva Teed AS-is jagatud põhiliselt kolme töötaja vahel ning töögraafik on ära jagatud päevase ja öise vahetuse vahel. Eesti teeilmajaamade infosüsteemi üheks oluliseks osaks teeilmajaamade kõrval on teekaamerad. Järvamaal on kasutusel viis teeilmajaama ning seitse teekaamerat. Järvamaa talihooldes kasutatavad libedusetõrje puisturid võtavad korraga peale ligi viis tonni teesoola ning lisaks sellele on soolalahuse mahutid. Ühe ringiga kulub ligikaudu kolm kuni neli tonni soola ning teehoolde ringi pikkuseks on umbes 100 kilomeetrit. Teepinna karestamiseks ja tasandamiseks kasutatakse Järvamaa talihooldes tappteradega varustatud teehöövleid, auto alusterasid ning suhteliselt uut tehnikat jääpurustaja Raikot, mis soetati Järva Teedele 2012. aastal ning läks ettevõttele maksma 20 000 eurot. Käesoleva lõputöö eelviimases peatükis on kajastatud talihoolde põhilisi takistusi, milleks on ilmastik, masinapargi vanus ja arv, puistematerjali varud ning töötajate väsimus. Üheks olulisemaks komponendiks taliteenistuse juures on masinapark. Järvamaa talihoolde teostamisel on AS Järva Teedel kasutusel neli traktorit, viis greiderit, kaks laadurit, kuus veoautot Scania ning kolm veoautot Sisu. Traktorite keskmine vanus on kaksteist, greideritel kuusteist, laaduritel kolm, veoautodel Scania üheksa ning veoautodel Sisu kuusteist aastat. Kogu masinapargi keskmiseks vanuseks tuleb üksteist aastat. Järvamaa teehooldaja Järva Teed AS tellib oma teesoola Üle OÜ käest, kes tarnib seda Saksamaalt laevaga. Järva Teed AS-il on tekkinud läbi aegade kindel kogus 2500 tonni, mis tellitakse juba oktoobris ning millega püütakse talv läbi ajada. Lõputöö koostamise käigus uuritud ettevõtte näitel pakub töö autor välja paremaid meetmeid ja lahendusi talihoolde efektiivsemaks muutmiseks, milleks on kloriidide parem varumine, tuisuvõrkude kasutamine, hooldajate tunnustamine, masinapargi ning tehnika uuendamine, tööliste motivatsioonipakett, hooldustsüklite aegade muutmine, patrullteenistuse sõitude arvu suurendamine, liiklejatele info jagamine, intelligentne transpordisüsteem, külgnihutusega lumesaha kasutuselevõtt ning teeilmakeskuse ehitamine Eestisse. Hetkel tellitakse Järvamaa talihoolde perioodil kindel kogus teesoola, kuid edaspidi oleks otstarbekas analüüsida eelnevat perioodi ning sellele võiks lisada vähemalt 15 % varu, mis tagaks suurema kindluse soolakoguse kasutusel järgneval talihoolde perioodil. Järvamaa teedevõrgul leidub kohti, kus tuisuvõrgu võiks kasutusele võtta. Eriti oluline oleks see põhimaanteedel, kus liiklustihedus on suurem, kuid kaaluda võiks seda ka kõrval- ning tugimaanteede osadel lõikudel. Järvamaa talihooldes kasutatavate Sisude keskmine vanus hakkab jõudma 20 aastani, mistõttu tuleks kaaluda uute masinate soetamist. Samuti võiks kaaluda ka teise jääpurustaja Raiko ostmist, kuna Järvamaal on palju teise ja esimese seisunditasemega teid, kus Raikot saaks kasutada. Talihoolde teostamine Talihoolde teostamine on üsna raske töö ning selle tõttu pakuks töö autor välja töölistele mõeldud motivatisoonipaketti. Näiteks võiks Järva Teed tagada töölistele võimaluse kasutada maakonnakeskuses asuvat Paide spordi- ja tervisekeskuse jõusaali ning ujulat, kus saaks peale tööpäevi trenni teha ning töömõtetest eemal olla. Samuti võiks töö autori arvates igal kevadel peale talihoolet linna ja valdade elanike vahel korraldada küsitluse, et kuidas nad talihooldega rahule jäid ning vastavalt selle küsitluse analüüsi põhjal hoodajaid rahaliselt premeerida. Hooldustsükli ajad viia vastavusse Soomes kehtestatud aegadega. Soomes on ette nähtud, et kõige tihedama liiklusega teedel tuleb lumi tõrjuda paar tunni möödudes pärast sadu ning samuti teostada libedusetõrjet paari tunni möödudes pärast libeduse teket. Hetkel teostatakse patrullteenistust Järvamaal kaks korda päevas ning info edastatakse Maanteeinfokeskusele, kuid edaspidi võiks patrullsõite teostada neli korda päevas. Samuti on töö autor välja pakkunud, et Järvamaal hooldega tegelev Järva Teed AS võiks igal aastal liiklejatele korraldada nii-öelda „lahtiste uste päeva“, kus tutvustatakse, milliste seaduste ja juhendite alusel teostatakse talihoolet riigimaanteedel ning samuti võiks anda ülevaade maakonna valdades ja linnades teostatavast talihooldest. Tulevane intelligentne transpordisüsteem Järvamaa talihooldajatele kindlasti suureks abiks. Kui hetkel sätib autojuht ise sahaasendit ja tööparameetreid enda kogemuse järgi, siis tulevikus peaks transpordisüsteem suutma ise valida sobivad tööparameetrid. Välja on töötatud uue generatsiooni külgnihutusega maanteelumesaha, mille eesmärk on tagada ühe teehooldusautoga maksimaalselt lai puhastatav ala. Külgnihutusega sahk oleks Järvamaa talihooldes suureks abiks, aidates puhastada kitsaid ringteid, bussitaskuid ning kiirendus- ja aeglustusradasid. Viimaseks pakkus töö autor välja, et teeilmakeskus on Eestis igati kasulik ning innovatiivne lahendus, mille rahastamine võiks olla ära jaotatud teehooldeettevõtjate ning riigi vahel. Kui hetkel jälgivad teemeistrid ainult oma hooldepiirkonna teekaameraid ning ilmajaamu, siis teeilmakeskuses oleks pideva jälgimise all kõik hooldepiirkonnad.