Sirvides Autor "Nurges, Joonas" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Biokütuste masside ja tuha koostise võrdlus Tallinna elektrijaama näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Nurges, Joonas; Sillaste, Viiu
    Esimeses peatükis käsitleti lõputööks vajalikke teoreetilisi seisukohti (biokütuste määratlus, liigid ja omadused). Anti ülevaade biokütuste põletamiseks sobivatest põletustehnoloogiatest ja nende erisustest. Leiti materjale erinevate biokütuste liikide tuhkade keemilise koostise kohta, mis said aluseks ja võrdlusmaterjaliks Tallinna elektrijaama tegevuse analüüsil. Iseloomustati Tallinna elektrijaama Väo I ja Väo II koostootmisjaama. Tallinna elektrijaamas kasutatakse kütuseks hakkepuitu ja freesturvast. Turvast kasutatakse ainult kütteperioodidel. Kütteperioodidel on kütuse hulgad suuremad kui neil perioodidel, kus päevase temperatuuri keskmine ületab juba 12 °C. Biokütuste koguste, energia hulkade ja välistemperatuuride vastatastikuste sõltuvuste selgitamiseks kasutati algmaterjali hankimiseks intervjuud Tallinna elektrijaama juhatuse esimehega. Töö käigus esitati korduvalt ka täiendavaid küsimusi vajalike andmete saamiseks Tallinna elektrijaamast ning temperatuuride näitude otsimist EMHI näitude kogudest. Freesturba kasutus tuleneb majanduslikust otstarbekusest. Turba ja puitkütuse energeetiline väärtus on väga sarnane, kuid nende hinnavahe on suur. Seetõttu kasutatakse turvast kütteperioodidel enam. Turba kogused, mida lisatakse kütteperioodidel sõltuvad nii turba hinnast kui välistemperatuuridest. Mida madalamad on välistemperatuurid, seda rohkem kasutatakse freesturvast kütuses. Kütuste koguste suurenemise üheks teguriks võib olla ka see, et keskkütte tarbijate arv on suurenenud. 2017 aastal on biokütuse kasutus suurenenud klimaatilistel põhjustel-pikk kütteperiood. Turba koguse suurenemine ja EMHI andmed põhjendavad seda töös. Biokütuse tuhas leidub palju väärtuslike elemente, mida saab kasutada põldudel põllumaa väärindamisel. Tuha koostises olevate elementide sisaldust biokütuste korral mõjutab turba protsent. Turbas leidub palju elemente, mis võivad keskkonda negatiivselt mõjutada. Turbas leidub raskemetalle ja ohtlike mittemetalle, mis mõjutavad põldudel kasvatavaid taimi erinevatel viisidel, mõjutades nende kasvu ja võimekust fotosünteesida. Raskemetallide esinemise tõttu tuhas tuleb teha tuhaanalüüse, et määrata nende kogused selles. Tuha analüüsid tehti tuha tarbija tellimusel ja neid andmeid kasutatakse antud töös. Tuhas olevad raskemetallide kogused ei tohi ületada ’’Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid’’ seaduses määratud suurusi. Piirnormide ületamisel võivad raskemetallid taimedele mõju avalduda, ning läbi taimede edasi keskkonnas ringlusesse sattuda, millised mõjud esinevad erinevate mineraalide korral on töös käsitletud. Erinevatel raskemetallidel on erinev piirnorm, kuna nende võime mõjutada keskkonda on erinev. Näitena võrdluseks vaadeldakse kui kõige drastilisemat elavhõbeda ja tsingi mõju. Mõlemat raskemetalli leidus tuhas. Tsingi määratud piirnorm on 500 mg/kg kohta ja elavhõbeda määratud piirnorm on 2 mg/kg kohta. Analüüsitud tuhas määratud tsingi kogus oli 462 mg/kg kohta ja elavhõbeda kogus 0,062 mg/kg kohta. Mõlema raskemetalli kogus jääb alla piirnormi, kuid mõlema raskemetalli kogus on arvestav. Võib oletatada, et nende mõju on keskkonnale ulatuslik, kuid jääb piirnormide sisse. Tallinna elektrijaamas toodetakse elektrienergiat ja soojusenergiat. Toodetud soojusenergia läheb kaugküttevõrku ja elektrienergia läheb Eleringi võrku. Energia tootmisel andmetest nähtub, et see on iga aastaga suurenenud. Tootmise suurenemise põhjuseks võib pidada keskkütte tarbijate arvu suurenemist. Tootmises on ka nähtav kliima mõju eri aastatel. Aastal 2017 oli kütteperiood pikem, kuna keskmised temperatuurid olid veel ka aprillikuus alla 12 °C. Selle tõttu toodeti aastal 2017 Väo I koostootmisjaamas ka rohkem soojusenergiat. Aastal 2018 oli soojusenergia tootmine madalam kui 2017. aastal. Selle põhjuseks on, et aastal 2018 oli Väo II koostootmisjaam saavutanud suurema tootlikkuse, ning Väo I koostootmisjaam sai toota stabiilsematel parameetritel. Töö koostamine autori hinnangul oli huvitav.