Sirvides Autor "Nurk, Kadri" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Naiste kostüümi tehnoloogilise protsessi korraldamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Nurk, Kadri; Laid, MerikeKäesoleva lõputöö eesmärgiks on naiste kostüümi tehnoloogilise protsessi korraldamine ja selle juurutamine antud ettevõttesse. Aluseks oli võetud mudelite disain, konstruktsioon, töötajate ja masinate arv. Esmaseks suuremaks ülesandeks oli välja mõelda töötlemismeetodite valik. Selle arendamisel lähtusin seisukohast – mida lihtsam, seda parem. Õmbluseid on kerge jooniselt lugeda ning samuti ei teki õmblemisel keerulisi probleeme. Vaatlemise teeb lihtsamaks ka piste tüübi number läbilõike juures. Olemas on ka tingmärkide tabel, mis selgitab õmbluskohtade värvid ja muud tähised. Järgmine töö oli mudelitele mõelda vastavalt töötluskohtade valikule tehnoloogiline järjestus. See oli ajakulukas ning nõudis palju mõtlemist, eriti ajakulu veelg. Mudelite töötlemine minutites on järgnevad: • Mudel Karma – 49,2 min, • Mudel Kertu – 19,7 min, • Mudel Kati – 39,0 min. Ühele tootele, mudelile Kertu, oli tehtud ka SSD5 uuring, millest selgus, et ajad olid määratud üsna ligilähedaselt. Samas ei näita see info õmblejate tegelikku pädevust, sest igal töötajal on isikupärane tempo ning oskused. Töömahukuse analüüsist selgus, et toodete töötlemise aegade kõrvalekalde protsent on suurem, kui 15, mis tähendab, et tootmisprotsessi tüübiks on tsükliline söötmisviis. Selle teadmisega sai välja arvutatud keskmine ja tsüklitakt, samuti taktist kõrvalekalded. Edasine suurem ülesanne seisnes tööjaotuse koostamises, kus tuli kolme mudeli jagumatud operatsioonid panna kokku koondoperatsioonideks. See oli üks raskeim osa antud lõputöös, sest mudelite ajad olid erinevad ning tihti oli keeruline ühtset operatsiooni koostada. Samas, analüütiline ja graafiline analüüs näitab, et kõik sai hästi tehtud ning tööjaotus on korras. Montaažigraafik viitab sellele, et kõik detailid said töösse ning midagi ei ole ära unustatud. Kuna jooniselt ei ole näha tagasikäike, mis on positiivne, siis üldiselt on operatsioonide järjestus hästi planeeritud. Valikuid on alati palju ja erinevaid, hetkel välja pakutu ei pruugigi olla number üks, kuid mina pakun oma parima versiooni välja ning olen selles kindel. Edasine käik oli protsessi tehnoloogilise skeem, kus tuli peale muude andmete arvutada ka arvutuslik tööliste arv. Kuna tööjaotuse analüüsid näitasid häid tulemusi, siis ka arvutuslik tööliste arv oli ligikaudu sama, mis faktiline. Skeemis on ka kirjas operatsiooni hinne kõigile mudelitele, mis tähendab, kui palju mingi operatsiooni eest õmbleja palka saab. Seadmete koondtabelis on välja arvutatud remondi keerukus tingühikutes, millest tulenes, et masinapargi hooldamiseks ja remondimiseks on vaja ühte mehaanikut. Arvutatud on ka tema palk. Tellimuste arvutuses on võimalik välja lugeda, et keskmine aeg 307 toote töötlemiseks on 184,2 h, mis teeb omakorda jagatuna inimtundidega ligikaudu 0,9 tööpäeva. Ettevõtte väikseks probleemiks oli kahe juurdelõikuse laua kauge paiknemine üksteisest, millest tulenes juurdelõikajate pidev kõndimine ruumis ja masinate vahel. Et teada saada, kui palju aega töötajad päevas nende kahe laua vahel kõnnivad, tegin päevavaatlusuuringu. Kuigi antud tööpäev ei olnud kokkuvõttes kõige suurema töömahukusega, sai siiski selgeks, et lauad võiksid teineteisele lähemal asuda. Sellest tulenevalt on koostatud esialgne tsehhiplaan ning ka soovituslik, kus on muudetud laudade asukohad tsehhis. Majanduslikus osas on oluline põhi- ja abimaterjalide maksumus, mille järgi sai arvutada mudeli maksumuse. Sellest edasi sai leitud ka toote päris hind, kus on 20% maksumäär juba sees. Mudelite müügihinnad on järgnevad: • Mudel Karma – 29 €, • Mudel Kertu – 13 €, • Mudel Kati – 26 €. Kogu töö tulemust on võimalik kasutada, et muuta tootmine efektiivsemaks.