Sirvides Autor "Oidermaa, Jarmo" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Eesti riigimaanteede talvised seisundinõuded ja efektiivseim libedusetõrje viis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Oidermaa, Jarmo; Poopuu, Tiit
    Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks oli selgitada välja efektiivseim ja majanduslikult tarbekaim libedusetõrje viis. Samuti soovis töö autor tutvustada 2011. aastal uuendatud tee seisundinõudeid ja välja tuua kuidas mõjuvad need muutused teehooldajatele. Töö käigus koguti kirjandust, mis on seotud lume- ja libedusetõrje tehnikaga, meetotidega ning materjalidega. Samuti toodi töös välja muudatused, mis leidsid aset tee seisundinõuete muutmisel 2011. aastal. Antud töös lähtuti analüüsi tegemisel efektiivseima libedusetõrje viisi leidmiseks materjali ja meetodi tulemuslikkusest, mida hinnati tee haardeteguri mõõtmiste tulemustega. Samuti mängis rolli ka libedusetõrje viisi keskkonnasäästlikus ning tõrjeviisi maksumus. Töö põhineb AS Järva Teede omahindade alusel, mis tähendab, et hinnad võivad varieeruda erinevate teenusepakkujate vahel. Töö esimeses pooles väljatoodud teeseisundinõuete muutused mõjutavad ka talihoolet teostavaid ettevõtteid. Teeseisundi nõuete muutuste analüüsi tulemusena selgub, et tähelepanu on pööratud just raskete oludega olukorrale. Juhul kui hooldataval teel on rasked ilmastiku olud, mis kujutab endast lumepaksuse kriitilisele piirile lähenemist, tuleb teehooldajal kiiresti reageerida. Kui teehooldaja ei suuda oma jõududega toime tulla raskete olude ära hoidmisega, siis tulenevalt uutest nõuetest tuleb appi võtta kõik vahendid sealhulgas ka alltöövõtjad. Töös on võrreldud kahte libedusetõrjeks kasutatavat kloriidi, milleks on sool ja niisutatud sool. Mõõtes katsete käigus haardetegureid mõlema kloriidi puhul, siis tulemused tulid sarnased just haardeteguri poolest. Arvestades mõlema materjali kulumisnorme 1 km kohta ning mõlemad materjali omahinda, siis odavamaks kujunes niisutatud soola hind. Mis aga puutub mõlema materjali keskkonnasäästlikusse, siis mõlema materjali puhul on neist sama palju ohtu nii keskkonnale kui ka autodele korrosiooni poolelt. Autor on välja toonud mõned alternatiivid, mis võiksid parandada soolade mõju ja kujutada endast vähem ohtu keskkonnale. Väljatoodud lisand soolale nimega Safecote alandas soola külmumistemperatuuri ning andis ka häid tulemuse libeduse ennetamisel. Lisaks on Safecote´l korrosiooni aeglustavad omadused. Uurimuse tulemusena selgus, et Safecote Eesti tingimustes kasutada on äärmselt kallis. Kuna tegemist on suhkrutööstuse kõrvalsaadustega, siis Eestis oleks Safecote kasutamine võimalik sel juhul, kui Eestil oleks oma suhkrutööstus. Teede karestamise võrdlusesse valis töö autor tappteradega teehöövli ning jääpurustaja Raiko. Katse käigus mõõdeti enne ja pärast haardeteguri tulemusi mõlema masina puhul. Masinate töötulemused haardeteguri seisukohalt olid niivõrd sarnased, et efektiivseima välja selgitamisel tuleb tugineda hinnale. Nii höövli kui ka jääpurustaja jaoks sai välja arvutatud 1 km karestamise hind ning neid võrreldes on jääpurustaja Raiko üsna suure edumaaga ees. Lisaks on jääpurustaja kasuks see, et masin jõuab kiiremini objektidele kui seda teeb teehöövel. Jääpurustaja eelis on ka see, et seadeldisel on üsna vähe kuluosi, mis teeb ka pidamiskulud väiksemaks võrreldeks teehöövliga. Katsete ja analüüsi tulemusena leiab töö autor, et jääpurustaja Raiko kasutamine on efektiivsem just majanduslikust seisukohast kiiruse ja hinna tõttu. Antud töö tulemustest võib kasu olla erinevatele talihooldusega tegelevatele ettevõtetele, kes saavad saadud tulemuste abil kaaluda võimalust erienvate libedusetõrje alternatiividele. Töö autor on teadlik, et tulemused ei ole üldistatavad ning võivad oleneda nii ilmastikutingimustest kui ka erinevatest situatsioonidest.