Sirvides Autor "Okas, Greete" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Dokumentatsiooni väljatöötamine BORG OÜ-le(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Okas, Greete; Lillmaa, Marju; Anu TšistovaLõputöö ülesandeks oli kokku koguda piisavalt andmestikku dokumentatsiooni välja töötamiseks BORG OÖ-le. Töö tehnoloogilises osas on välja toodud toodete tehnilised joonised koos läbilõigetega. Et tooteid näeb ka klient seestpoolt, äärestatakse kõiki detaile enne õmblemist. Tegelikkuses ei ole vaja kõiki detaile äärestada, sest osades õmblustes jääb äärestusühendus peitu. Äärestusõmbluste vähendamine aitab vähendada ühele tootele kuluvat tööaega. Lisaks on ülevaateks välja toodud vajaminevad seadmed ning materjalid, koos tehnoloogiliste parameetritega. Töö on jagatud jagunematuteks etappideks, et neid lihtsam mõõta oleks. Igat etappi on mõõdetud ja neile on ajalised väärtused tabelis välja toodud. Et vältida suuri ülejääke on oluline, et igal tootel oleks oma kindel kulunorm. Mudelitele on leitud kõige optimaalsem laotus kolmele erinevale kangalaiusele. Lisas on olemas ka laotused, mida on nii juurdelõikajal, kui kangaste tellijal oluline oma tööd tehes jälgida. Töö korraldusliku osa peatükis on välja toodud SSD-5 programmida saadud aegade ja mõõdetud õmblusaegade erinevused. Kuna tööoperatsioonide loetelu tablisse pole sisse arvestatud abiaja lisasi, siis olen seda ka SSD-d koostamisel jälginud ja abiajaks on märgitud 1. Saadud õmblusaegade erinevused võivad tuleneda valedest töövõtetest, abilaua paiknemisest või detailide paiknemisest töölaual. Soovitan ettevõttel kasutusele võtta sisetranspordi vahendeid, et vähendada õmblejate liikumist omale töö otsimisega. Normaalaegasi on tootmises vaja, et panna paika tellimustele reaalsed tähtajad. Samuti seab see kindla piiri, mille ületamisel peaks üle vaatama, millele ja miks kulus toote valmistamiseks kaua aega. Eriti tähtis on see uute õmblejate puhul, sest valede töövõtete juures võivad need kinnistuda ja sellest tulenevalt muutuvad ka õmblusajad pikemaks. Et saada normeeritud tööaeg on läbiviidud õmblejate töö uurimiseks päevapildistamisi, mille alusel on arvutatud abiaja lisa koefitsent. Saadud abiaja koefitsent on korrutatud standariseeritud tööaegadega, et leida tootmiseks sobilik normaalaeg. Töö uuringutes selgus, et töötajad kulutavad suure osa oma tööajast omale tööd ettevalmistades ja parandusi tehes. Minu ettepanek oleks välja töötada baastoodetele täpsed vineer- ja kanga lõiked, et tagada töö kiireloomuline käik kõikides tootmisetappides – selleks tuleks olemasolevatele toodetele läbi viia tootearendused. Töö käigus olen ettevõttele teinud mitmeid ettepanekuid ja loodan, et nende kasutusele võtmisel parendab ettevõte oma töö planeerimist. Kui tootmises on olemas dokumendid tehnoloogilisest infost, sõlmedest, juurdelõikusplaanist, kangakuludest ja normaalaegadest, siis muudab see töö lihtsamaks ja peaks olema tootmise planeerimisel suureks abiks. Kui õmblejad siiski ületavad projekteeritud normaalaja, soovitan õmblejaid koolitada paremate töövõtete omandamiseks või palgata tootmisesse toomisjuht. Lõputöö autorina sooviksin tänada BORG OÜ juurdelõikajat ja minu juhendajat Marju Lilmmaad, kes jagas mulle oma erialaseid teadmisi ning aitas mind tekkinud küsimuste korral. Samuti tänan Tallinna Tehnikakõrgkooli poolset juhendajat Anu Tšistovat ning konsultanti Merje Beilmanni.