Sirvides Autor "Olvi, Triin" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmekäitlus Tallinna vanalinnas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Olvi, Triin; Vilms, MonicaTallinna vanalinna on väga eriline piirkond, ning seetõttu on sellele piirkonnale kehtestatud eritingimusi ja piiranguid, millega peab arvestama. Üheks piiranguks on kellaaja piirang, mis lubab jäätmeid vedada üksnes ainult vahemikus 7:00-12:00. Piirang on seatud seetõttu, et jäätmeveokid ei segaks oma tegevusega vanalinna külastavaid nii välis- kui siseturiste. Suviseks turismihooajaks on aga piirangu kellaaeg tunni võrra varasemaks. Teise piiranguga võib välja tuua, et vanalinnas ei ole ruumipuuduse tõttu elamumaa sihtotstarbega kinnistul kohustust sorteerimiseks. Kolmas põhiline piirang on jäätmeveokile, registrimass ei tohi ületada 12 tonni. Vanalinnas on lubatud vaid väiksema registrimassiga veokid seetõttu, et suuremad jäätmeveokid võivad kahjustada munakivisillutist ja väiksematel jäätmeveokitel on parem liikuda Tallinna vanalinna kitsastel tänavatel. Ainsaks sobilikuks jäätmevedajaks on AS Eesti Keskkonnateenused, kuna jäätmeveo ettevõtetest on neil ainsana sobilikud jäätmeveokid Tallinna vanalinnas teenindamiseks. Tallinna vanalinna jäätmepiirkond kuulus kuni 01.07.2013 korraldatud jäätmeveo piirkonna hulka. Nüüd aga valitseb vanalinnas vabaturu olukord, mis ei ole endaga erilisi muudatusi kaasa toonud, võrreldes valitsenud korraldatud jäätmeveo olukorraga. Ainuüksi seetõttu, et jäätmevedaja ettevõte ei ole vahetunud. Tallinna linn on hetkel olukorras, kus tahetakse muuta Jäätmeseaduse § 66 lg 11 järgset süsteemi, mille kohaselt võib jäätmeveo korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Uue süsteemi rakendamise tõttu on seni olnud vedajatega palju vaidlusi Riigihangete Vaidlustuskomisjonis ja kohtus. [5] Seetõttu valitseb ka vanalinnas vabaturu olukord, ning tegutsetakse uue korraldatud jäätmeveo süsteemi rakendumise nimel. Uus korraldatud jäätmeveo hange on küll ettevalmistamisel, kuid jõustub ilmselt alles 1,5 aasta jooksul. Tallinna vanalinna eripärasus seisneb ka selles, et nii elanikud, ettevõtted kui ka jäätmevedaja on teadlikud piirangutest, ning üritavad leida kompromisse kõigile mugavaks lahenduseks. Hoolimata suurtest vahemaadest 40-50 m, tavapärase 10 m asemel, käivad vedajav konteineritel ja jäätmekottidel ise järgi, ning ei küsi lisatasu. Selline teenindus ei tuleks ilmselt kõne allagi mujal piirkonnas. Kuid intervjueerides elanikke, selgus, et on ka neid, kes viivad tühjendamise päeval konteineri ise värava taha tänavale. Seda seetõttu, et hoida kokku võtmehaldustasu pealt. Konteinerid ja jäätmekotid võivad paikneda sisehoovis, keldris või hoopiski trepikojas, kui pole ruumi mujale konteinerit paigaldada. Tallinna vanalinna elanikud on teadlikud vanalinnas valitsevast olukorrast ja jäätmepiirkonnale kehtestatud piirangutega. Elanike üldine rahulolu on hea ega häirivaid tegureid pole. Varasemalt elanikelt tuli kaebusi seoses metall-konteineritega ja nende tühjendamisega, kuid need vahetati koheselt plast-konteinerite vastu. Intervjueeritavaid ettevõtteid oli kuus: Spordiklubi Reval-Sport, Sihtasutus NUKU, Tallinna Linnateater, Hotell Telegraaf, Hotell Kolm Õde ja- OÜ Kalevi Veekeskus. Intervjuude käigus selgus, et üldine rahulolu on hea, kuid esineb ka olukordi, kui jäätmevedaja võiks teisiti käituda ja olla vastutulelikum. Vestluste käigus selgus, et kõik ülaltoodud ettevõtted sorteerivad eeskujulikult jäätmeid. Töö sisaldab endas Tallinna vanalinnas tekkivate jäätmete statistikat. 2012. aastal tekkis Tallinna vanalinna jäätmepiirkonnas segaolmejäätmeid 5696 tonni, mis teeb keskmiselt 474,7 tonni jäätmeid kuus. Paberijäätmeid tekkis 2012. aastaseisuga 315 tonni, mis teeb kuulõikes keskmiselt 26,25 tonni jäätmeid. Biolagunevate jäätmete tekkarv oli veelgi väiksem - 2012. aastal 80,22 tonni, ning igakuiselt vaid 6,7 tonni. Siinkohal võib eeldada, et biojäätmete arv on kõrgem, kuna AS Eesti Keskkonnateenused sõnul on siiski toitlustusettevõtteid, kes ei orteeri enda biolagunevaid jäätmeid, vaid panevad need segaolmejäätmete sekka. Mida saab Tallinna vanalinnas muuta paremaks? AS Eesti Keskkonnateenused sõnul Tallinna vanalinnas kehtestatud kellaaja piirang võiks olla veelgi varasem. Linn peaks teostama tõhusamat ja efektiivsemat kontrolli, mis tagab linnale ülevaatliku pildi valitsevast olukorrast. Sellele aitab kaasa Jäätmevaldajate registri täiendamine ning ühtse andmebaasi loomine, kus on olemas vabaturu olukorras oleva jäätmepiirkonna andmed.