Sirvides Autor "Orgusaar, Greete" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Sadamakülastuse maksumuse kujunemine Eesti kaubasadamates(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Orgusaar, Greete; Nõuakas, KatiKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli koostada ülevaade Eesti kaubasadamate sadamakülastuse maksumuse kujunemist, seejuures näidata ära ka, kui suure osa laevakülastuse maksumusest moodustavad riiklikud lootsitasud ja veeteetasu erinevate laevatüüpide ja –suuruste korral. Autor koostas ülevaate nelja võimalikult reaalse näite abil ning võrdles saadud tulemusi teiste Uus-Hansa olulisimate kaubasadamate omadega. Empiirilise osa kirjutamise jaoks lõi autor Microsoft Exceli keskkonda sadamakülastuse maksumuse arvutamise kalkulaatori, mis näitab ära kõik konkreetses sadamas võetavad tasud ning nende suurused ja kogumaksumuse. Selgus, et vaadeldud viiest kaubasadamast kolmel- Muuga, Sillamäe ja Vene-Balti sadamal, oli sarnane sadamatasude struktuur. Samal ajal võetakse Kunda ja Pärnu sadamas teistest erinevalt näiteks kanalitasu, lisaks Kundas veel ka kaitasu ning Pärnu sadamas külastustasu. Viimased nimetatud tasud on selgelt seotud sadama iseärasustega. Oluline on ka asjaolu, et ainsana Pärnu sadamas võetakse sildumistasu laeva mõõtmete, mitte kogumahutavuse järgi. Autor jõudis järeldusele, et Eesti kaubasadamates oleks võimalik luua ühist sadamatasude struktuuri, kuid esmalt peaksid sadamad jõudma ühisele arusaamisele, millistel alustel (kas siis laeva kogumahutavuse või laeva mõõtmete järgi) tasusid määrata. Seejärel peaksid sadamad kokku leppima, millised tasud jäävad sadamakülastuse maksumuse arvutamiseks alles ning tegema ümberarvutusi sadamatasude määrade osas, et kõik tehtavad kulud siiski kaetud saaksid. Eesti kaubasadamad on käesolevas lõputöös erilised tänu sellele, et ainsana on sadamakülastuse üheks oluliseks osaks ka riiklikud sadamatasud – lootsi- ja veeteetasu. Uurides lähemalt nelja sadamakülastuse näidet, selgus, et riiklike sadamatasude suuruse osatähtsus jääb vahemikku 23% - 33%. Tegu on küll märkimisväärselt ligi kolmandikuga kogu sadamakülastuse maksumusest, kuid autor leiab, et Eesti geograafilise asukoha tõttu on riiklike sadamatasude olemasolu vajalik, et tagada meresõiduohutus ning selline osatähtsus ei ole viinud Eesti sadamaid teiste Uus-Hansa kaubasadamate konkurentsist välja. Võrreldes sadamakülastuse maksumusi omavahel, sai selgeks, et konkurents Eesti kaubasadamates on küllaltki tihe. Esimese näite puhul, kus autor arvutas teravilja ekspordiks kasutatava kuivlastilaeva MV Tanja sadamakülastuse maksumust, oli konkurents kõige teravam, kuid odavaimaks variandiks osutus laeva suunamine Vene-Balti sadamasse. Ka ümarpuidu ekspordil ja graniitkillustiku impordil kuivlastilaevaga osutus kõige soodsamaks valikuks suunata laev just Vene-Balti sadamasse. Vaid vedelkütuste impordi näites oli sadamakülastuse maksumus kõige madalam Pärnu sadamas. Samas tänu tihedale konkurentsile, ei saa sadamad tõsta sadamatasusid teistest oluliselt kõrgemale ning see hoiab Eesti kaubasadamaid stabiilselt konkurentsis ka teiste Uus-Hansa sadamate hulgas. Sadamatasud ei ole aga ainsaks aspektiks, mida kaubaomanikud sadamat valides arvestavad. Väga oluliseks on Eesti väikse pindala tõttu vahemaa lähte- või sihtkoha ning sadama vahel ehk teisisõnu maanteetranspordi maksumus. Kui sadamad asuvad kaubaomanikust samal kaugusel, on järgmiseks oluliseks asjaoluks sadamas pakutavate teenuste olemasolu ja kvaliteet. Selleks aga et sadam suudaks pakkuda kvaliteetseid teenuseid on tarvis hoida sadamakülastuse maksumus piisavalt kõrgel, kuid konkurentsivõimelisel tasemel.