Sirvides Autor "Palmi, Kirsti" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Katteõmblusmasina operaatorite töö analüüs efektiivsuse tõstmiseks AGN OÜ-s
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Palmi, Kirsti; Lell, Kristi; Anu Tšistova
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli läbi erinevate uuringute välja selgitada ettevõtte AGN OÜ katteõmblusmasina operaatorite päevanormide mittetäitmise põhjused ning teha ettepanekuid tööliste efektiivsuse tõstmiseks. Tööuurimise meetoditest kasutati: normaalaja uuringuid, päevapildistamisi ja mikroliigutuste uuringuid. Vaatlustes osales peamiselt kuus kattõmblusmasina operaatorit, seitsmes tööline otsustas peale mõningaid normaalaja uuringuid osalemisest loobuda, st päevavaatlus ja mikroliigutuste uuringud on sooritatud kuuele õmblejale. Normaalaja uuringuid kasutati operaatorite jõudluste väljaselgitamiseks toote ringse, toote kumera, varruka ja pükste allääre õmblemise operatsioonidel ning selle kaudu oli võimalik teha ka järeldusi standardaegade õigsuse kohta. Vaadeldud operatsioonide põhjal, kus 63-st 14 oli sooritatud alla normaaljõudluse, võib väita, et uuringus vaadeldud katteõmblusmasina tööle kehtestatud standardajad olid õiglased. Keskmiselt jõudsid pea kõik töölised kehtestatud ajaga või kiiremini operatsioonid sooritatud, ühe töölise jõudlus jäi alla 100%. Päevapildistamistega leiti liigsed tööaja kulutused ettevalmistusajast, päevakonstandist ja pausiajast. Liigsed tööajakulutused moodustasid tööpäevast 8,48% ehk 40,70 minutit. Ettevalmistavateks tegevusteks kasutati 16,82 minutit ehk 5,82 minutit rohkem kehtestatud ajast, suurimateks kulutusteks olid pakkide vahetamine ja operatsioonitalongide võtmine pakikaardilt nimetähtede kirjutamisega. Päevakonstandiks kulus reaalselt kaks korda rohkem aega, kui kehtestatud norm ette näeb. Tegelikult kulus 20,78 minutit ehk liigseid kulutusi oli 10,78 minutit, moodustades tööpäevast 2,25%. Suurimaks lisaajakuluks oli pausiaeg 24,10 minutiga, moodustades tööpäevast 5,02%. Rohkem kui pool sellest ajast kulus operaatoritel mittetöisteks tegevusteks nagu lobisemine, telefoniga rääkimine jms, tegeleti veel praagi parandamisega, keskmiselt 11,51 minutit päevas. Normaalaja uuringutest saadud operaatorite keskmiste jõudluste ja õmblejate praagiga tegelemise vajaduse kõrvutamisel leiti korrelatsioon. Nimelt suurima ja vähima keskmise operatsiooni efektiivsusega töölistel kulus päevavaatlusuuringutes rohkem aega praagiga tegelemisele, kui teistel töölistel. Siit ja pausiaja kestvusest tulevad ka sissejuhatuses mainitud „käärid“ õmblejate operatsiooni jõudluse ja päeva efektiivsuse vahel. Mikroliigutuste uuringuid kasutati tööliigutuste ja nende arvu väljaselgitamiseks. Selleks analüüsiti normaalaja uuringute käigus filmitud operatsioone, mis jagati arvutiprogrammiga lühikesteks kaadriteks. Analüüsi tulemustena selgitati välja, et enamike katteõmblusmasina operaatorite poolt kasutatavad töövõtted toote ringse ja varruka allääre õmblemisel on sarnased, registreeriti kaks töölist, kelle käte liigutuste arvud teistest suuresti erinesid. Keskmisest rohkemate liigutuste sooritamine tähendab, et õmblejal on valed töövõtted, ta teeb lisaliigutusi ning sellega võib kaasneda operatsiooni jõudluse vähenemine. Liigutuste analüüsist selgus ka see, et 158,27% keskmise efektiivsusega operaatori töömeetodid ei erine teistest liigutuste arvu poolest, vaid ta sooritab neid kiiremini. Tööliste efektsiivsuse tõstmiseks tehti ettepanek kehtestada standardmeetodid. Liigsete liigutuste ja ebaõigete töövõtete likvideerimine tõstab lisaks operatsiooni sooritamise efektiivsusele töötahet, vähendab koormatust ja liigseid ajakulutusi, nagu niidistamine ja praagi parandamine. Lisaks oleks abi operatsioonide varieerumisest ehk õmblejate poolt erinevate katteõmblusmasina operatsioonide sooritamisest. Varieerumine kinnistab standardmeetodeid, vähendab monotoonsest tööst tulenevat mentaalset ja füüsilist koormust, võimaldab tööd paremini korraldada ja tasakaalustab õmblejate ettevalmistusaegu ja päevakonstandi kulutusi. Kindlasti tuleks ka õmblejate tähelepanu juhtida liigsetele ajakulutustele, kuna nad ei pruugi olla teadlikult, kuhu tegelikult tööaeg kaob. Veel võib pakkuda välja elemente, näiteks stange vahetamine, mida oleks võimalik ajaliselt kiiremini sooritada. Üheks viisiks, kuidas katta ettevalmistusaja ja päevakonstandi liigsed kulutused, on taastusaja vähendamine 15-minuti võrra ehk 30-minutile. Antud meetodiga võib olla oht tööliste kurnatuse tekkimiseks, selleks tuleks enne abiaja ümberjagamist uurida täpselt, miks lisaajakulutused tekkisid ning kehtestada standardajad ja efektiivistada olemasolevat taastusaega. Diplomitöö autor avaldab tänu oma juhendajale ettevõtte AGN OÜ tootmisjuhile K. Lellele ning Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale A. Tšistovale ja konsultandile M. Beilmannile.