Sirvides Autor "Palmi, Mihkel" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Elektriauto juurutamine Politsei- ja Piirivalveameti patrullsõidukina
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-08) Palmi, Mihkel; Hiieleek, Kaido
    Lõputöö käigus tutvuti elektrifitseeritud sõidukite liikidega. Nendeks on täielikult elektri jõul liikuvad sõidukid, mis jagunevad veojõuakuga või kütuseelemendiga ja elektriajamitega sõidukiteks ning hübriidajamiga sõidukid, mis jagunevad mikro-, kerg-, täis- ja pistikhübriidiks. Tutvuti sõidukite ehituste ja omapäradega. Järgnevalt uuriti Politsei- ja Piirivalveameti patrullsõidukite parki, nõudeid sõidukitele, mis on seatud PPA poolt ning mis tulenevad alarmsõiduki seadusest. Analüüsiti patrullsõiduki kasutust ühe nädalase perioodi jooksul ning kirjeldati PPA autopargi hooldus- ja remonttööde teostamist, lisaks ka sõidukitega peamiselt esinevaid tehnilisi probleeme. Analüüsiti PPA elektriajamiga patrullsõidukit ning olemasolevat laadimistaristut. Peamiseks puuduseks täiselektrisõiduki kasutamisega oli sõiduki laadimiskiirus. Kuna olemasoleva sõiduki Volkswagen ID.4 pardalaadija on ainult 11kW ning PPA laadimistaristu on vahelduvvoolu laadimisvõimsusega 22kW, ehk sõidukit laetakse ainult poole võimaliku ressursiga. Kiirlaadijate paigaldamine jaoskondade territooriumitele on rahaliste vahendite puudumise tõttu hetkel võimatu ning avalike kiirlaadijate kasutamine operaatorite rohkuse ning olemasoleva täiselektrisõidukite pargi vähesuse tõttu ebaotstabekas, kuna seljuhul tuleks kõigi operaatoritega sõlmida eraldi leping. Lahendusena pakub välja autor 2023. aasta Eesti uute täiselektriliste sõidukite turult sõiduki, mis kõige paremini sobiks kasutamiseks PPA patrullsõidukina. Antud sõidukiks on Nissan Ariya, millel on vahelduvoolu laadimise kiiruseks 22kW, mis muudaks jaoskonnas sõiduki laadimise umbes kaks korda kiiremaks võrreldes olemasoleva Volksvagen ID.4-ga. Vastavalt sõidukite tehnilistele andmetele ning PPA elektrisõidukite kogemusele ja patrullsõidukite kasutuse statistikale teostatakse mõlemate sõidukite vahel energia tarbe analüüs. Selle käigus selgub, et ühe nädalase teoreetilise sõidukite järjestiku kasutuse jooksul ei ole võimalik Volkswagen ID.4 järjepidevalt talvisel perioodil antud tingimustel kasutada ja suvisel ajal jääb tagavara läbisõidu puhver liialt väikeseks. Nissan Ariya puhul jääb sõiduulatust piisavalt, et katta ühe nädalane järjestikune sõiduki kasutus patrulltöös. Teostatakse otsing vastavalt 2021. aasta täiselektrisõiduki hanke tingimustele, mille tulemusel soetati Volkswagen ID.4, milline oleks täna vastavalt neile tingimustele turul sobivaim sõiduk. Analüüsi käigus selgus, et siiani on parim ning odavaim sõiduk Volkswagen ID.4 ning sellele järgnesid samal platvormil olevad kuid teiste tootjate sõidukid. Sellest tehti järeldus, et antud hange oli teostatud kindla sõiduki soetamise soovi järgi. Lahendusena, mille tulemusel oleks PPA-l võimalik mugavalt kasutama hakata avalike kiirlaadimispunkte oleks vastavalt Euroopa Liidu määrusega tulenev nõue, mis kohustab igale kiirlaadimisjaamale looma kaardimakse võimaluse. Sellisel juhul ei peaks PPA omama kõikide operaatoritega lepingud, vaid saaks maksekaardiga avalikes kiirlaadijates laadida. Autor koostab uue riigihanke tehniliste tingimuste nõuded Politsei- ja Piirivalveameti täiselektriliseks patrullsõiduauto soetamiseks. Antud töö käigus tutvutakse Euroopa Liidu määrustega keskonnahoidlike autoparkide suhtes. Tehakse järeldused, et PPA-d antud määrus ei mõjuta ning kõige varasem nõue, mida peab PPA järgima on 2035. aasta kui uusi sisepõlemismootoriga sõidukeid enam ei müüda Euroopa turul. Töö käigus tuuakse välja alternatiivid täiselektriliste sõidukite asemel, mida saaks PPA kasutada, et muuta oma sõidukite park keskonnahoidlikumaks ning vähendada kulusi. Lisaks koostatakse elektri ja sisepõlemismootoriga patrullsõiduki kasumlikuse analüüs, mille tulemusel selgub, et elektrisõiduki energiale kulu maksumus on 79% väiksem kui sisepõlemismootoriga sõiduki kütusele. Autori uuringu tulemusel tutvustatakse täpsemalt elektrisõidukite tuleviku arenguid, milleks on veojõu akude areng, vesinikkütuse kasutusele võtt, juhtmevabad elektrisõidukite laadimine, ühendus sõidukite ja infrastruktuuri vahel ning Euroopa Liidu määrus laadimistaristute suhtes, mille tulemusel muutub laadimisjaamade hulk suuremaks ning võimekamaks.