Sirvides Autor "Palu, Kaspar" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Eestis müüdavate jahutusvedelike vastavus tehnilistele normidele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Palu, Kaspar; Villau, MargusAutor uuris esmalt Eestis tehnikapargi margilist kooslust, et selgitada välja jahutusvedelike margipõhine eripära. Tegi ülevaate jahutussüsteemide ja -vedelike ajaloolisest arengust, et demonstreerida seal toimunud muutusi. Kirjeldas jahutusvedeliku rolli tänapäevastes sõidu- ja töömasinates, nende koostisi ning normatiive ja standardeid. Kuna jahutusvedelike standardid sisaldavad hulga erinevaid teste, mille läbimisega need sobivateks tunnistatakse, siis uuris autor praktilise töö käigus milliseid jahutusvedelikke erinevad kliendisegmendid Eestis kasutatavad ja kas need vedelikud normidele vastavad. Vaatlusandmeid sai kokku 23 ettevõttest erinevatest segmentidest: • 4 veoautode margiesindust • 1 bussiremondiettevõte • 6 sõiduauto margiesindust • 3 sõltumatut remonditöökoda • 2 varuosade kauplust (kuulub suuremasse müügiketti) • 4 tanklat (kuulub suuremasse müügiketti) • 3 supermarketit (kuulub suuremasse müügiketti) Unikaalseid tooteid kokku 67 Samu tooteid üritas töö autor võimalusel vältida. Kuid sageli olid need ainsad erinevas kohas kasutavad tooted, erinevad pakendis või märgistusega. Seetõttu võib olla tabelis mõningal määral samade toodete kattuvust. Hinnanguliselt 75% vedelikest ei vastanud nõuetele. Jahutusvedelike valik ja kasutus autoesindustes on üldjuhul hästi korraldatud. Samas sõltumatutel autoesindustel oli enamikul juhtudel jahutusvedelike kasutuse kohta info jagamine suureks väljakutseks. Lõpuks õnnestus saada vastused vaid üksikust teenindustest. Varuosakauplustes ning jaemüügikohtades aga mõnel juhul usaldusväärset ja kvaliteetset jahutusvedelikku polnudki. Põhjuseks kaheldava sisuga omamärgi toodete müük. Autori üks järeldas on see, et mitmed autotootjad ei anna auto kasutusjuhendiga kaasa selgeid suuniseid järelturul teenindavate autode jahutusvedeliku valikuks, mistõttu jahutusvedelike müüjad ning teenindused ei tea vedelike kohta käivaid nõudeid ega oska kliendile sobivat vedelikku soovitada. Teine probleem on jahutusvedelike müügi killustatus ja jaemüüjate omavaheline konkurents. Varuosamüüjad, tanklaketid ja supermarketid soovivad teenida suuremat kasumit, tellides kontrollimata kvaliteediga omamärgiga jahutusvedelikke tundmatult tootjatelt ja pakendajatelt. Valdav osa kohalikke tootjad või pakendajad segavad jahutusvedelikke teadmata päritolu lisanditest, mida pole keegi testinud, kuid millega antakse kaasa suured lubadused. Nagu Arteco laboris tehtud testid näitasid, võivad ühe märgistusega tooted sageli sisaldada hinda alandavaid külmainete segusid ning lisandite osakaal on tagasihoidlik või lausa puudulik. Samas on ka neid, kellel on usaldusväärsed partnerid ja omavad ka tehnilist tuge Kui turul on tooted sellise ärimudeliga, siis tootja taandub vastutusest ja vastutajaks on müüja. Jaemüüjad aga ei oma teadmisi ega oska (ei soovi) kontrollida toodete tegelikku kvaliteeti. Teadmata jahutusvedelike norme ja autoomanike tegelikke vajadusi, on lettidel tooted äravahetamiseni sarnaste segaste ja vigaste tekstidega. Sageli on jahutusvedeliku valik jaemüügis taandunud primitiivselt värvipõhiseks (roheline, punane, kollane, sinine, lilla) või kasutatakse veidrat laenu Volkswageni jahutusvedelike klassifikatsioonist nagu G11 ja G12, (näiteks Sele 39, Sele 92) tegelikkuses jahutusvedelikele seatud nõudeid eirates. Etikettidel oleva info põhjal võiks mõne tootja arvates piirduda vaid ühe jahutusvedeliku müümisega, kuna väidetakse sobivat see absoluutselt kõikidesse jahutussüsteemidesse (sobib kõikidele…). Mõned tootjad aga on kuhjanud hulga vanu ja ebaolulisi standardeid, mille eesmärk oleks justkui tõestada toote võimekust kasutajate silmis. Mis aga viitab pigem sellele, et tootja ise, veel vähem kasutaja, neist midagi teaks. Sellega varjatakse asjaolu, et vedelikul pole ühegi kajastatud standardi kohta mitte mingisugust tõendusmaterjali. See teadmine paneb toote tegeliku olemasolu tõsise kahtluse alla. Töö autor tuvastas, et paljudel juhtudel pakuti jahutusvedelikku kaasaegsetele mootoritele, kuigi märgistuses viidati eelmisel sajandil kasutuses olnud standarditele (nt. VW TL774D ja G11, G12 ja G48). Samuti märgiti pakenditele samaaegselt omavahel vastuolus olevatele standardid või juhendid (näiteks. G30 jahutusvedelik vastab autovalmistajate nõuetele VW TL774D ja G11, G12 ja G48. Ei sisalda silikaate või MAN 248 / 324 (SNF)). Eriti üllatav oli lugeda etiketilt, et toode vastab autotootja nõudele ja on teada, et tootja kohustab jahutusvedelikus silikaatide kasutamist teatud koguses, kuid müüja väidab, et silikaate vedelik ei sisalda (Ei sisalda nitriteid, amiine, fosfaate, silikaate. Soovituslik vahetada iga viie aasta tagant, vastab VW TL774J (G13) nõuetele.). Ka on sageli pandud ühte ritta nii standardid kui ka konkureeriva toote markeering (VW TL774D ja G11, G12 ja G48, kus G48 ei ole autotootja VW standard, vaid on BASF keemiakontserni hübriidtehnoloogial jahutusvedeliku mark). Interneti kaubandus on kaasa toonud täiesti uue suuna jahutusvedelike müügis. Varuosamüüjatele teenust pakkuv keskkond on sisestanud sinna autode varuosade tootjate originaalvaruosade koodid. Olles ostnud selle platvormi kasutusõiguse, saab müüja siduda oma toote kindla varuosanumbriga, misjärel varuosa otsijale pakutakse automaatselt see varuosaotsingul välja. Nii ongi mõned tootjad hakanud tehniliste standardite asemele märkima toodetele peale lisaks segastele standarditele ka autotootja originaalvaruosade koode (BASF G48, BS 6580, VW G11, TL 774-C ; VW G 001 100, G 011 A8C A1, G 011 V8B A1, G 001 1V8 (A1), MAN 324 NF, MB 325.0, 325.2, MB 000 989 08 25 (S1)). Eraldi tähelepanu tasub juhtida ka vigasele kirjapildile ja teadmata või olematutele standarditele (FFV Heft R443, peaks olema FVV e. Sisepõlemismootorite uurimisühingu jahutusvedelike lisandite uurimisraporti number. ASTM D4985M, kusjuures sellist standardit ei eksisteeri. Jne.). Oleks hea, kui teatakse, mida need tähed ja numbrid tegelikult ka tähendavad. Töö autori eesmärgiks ei olnud uurida toodete hindu ega mahte. Küll aga tundub, et tehniliselt keeruka ja olulise toote müümisel panustatakse kasumi teenimisele paljude autoomanike vara potentsiaalselt kahjustades.