Sirvides Autor "Pedassaar, Liisa" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Energiatõhususe parandamise võimalused Võru linna miljööväärtuslike hoonete näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Palanen, Anni; Pedassaar, Liisa; Hamburg, Anti
    Euroopa rohelise kokkuleppega on püstitatud ambitsioonikas eesmärk saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus kogu Euroopas. Selle eesmärgini jõudmiseks peab oma panuse andma ka Eesti. Tulenevalt asjaolust, et peaaegu pool Eestis kasutatavast energiast kulub hoonetele, on hoonete energiasäästlikumaks muutmine koos fossiilsetel kütustel põhinevate energialahenduste asendamisega taastuvenergial põhinevate lahenduste vastu olulise mõjuga Eesti süsiniku jalajälje vähendamisel. Lisaks kliimaeesmärkidele on hoonete energiasäästlikumaks muutmine oluline ka majapidamiste endi energiakulude vähendamiseks ja sisekliima parandamiseks. Siinkohal on aga väljakutseks eramud, väikesed kortermajad ja miljööväärtuslike piirkondade hooned, mida on seni vähem uuritud. Lõputöö eesmärk oli uurida miljööväärtuslike eramute ja väiksemate kortermajade energiatõhususe parandamise võimalusi. Seejuures uuriti, kas ja kuidas on võimalik saavutada soojusenergia kulude vähenemine vähemalt 60% ja vähemalt C energiaklassi saavutamine. Uurimistöö viidi läbi teadusarendusprogrammi LIFE IP BuildEST Võru renoveerimise õpilabori raames, koostöös Tartu Regiooni Energiaagentuuri, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia ning Muinsuskaitseameti spetsialistidest ja teaduritest koosneva uurimisrühmaga. Lõputöö läbiviimiseks tutvuti 11 Võru vanalinna muinsuskaitse alas või selle kaitsevööndis paikneva miljööväärtusliku elamuga. Nendest kuuele hoonele töötati välja muinsuskaitse piiranguid arvesse võttes sobivaimad tervikliku rekonstrueerimise lahendused ja teostati vastavad energiaarvutused rekonstrueerimise mõju hindamiseks hoonete energiakasutusele. Välja arvutati ka rekonstrueerimislahendustega saavutatav rahaline sääst jooksvatelt energiakuludelt. Uuritud kuue hoone ehituslik seisukord oli enamjaolt kehv. Peamiseks probleemiks hooldamata piirdetarindid ning sellest tulenevad vee- ja niiskuskahjustused. Probleeme esines ka vundamendi vajumise ning keldrisse imbuva pinnaseveega ning kahel hoonel olid tõsised kahjustused ka tühjalt seismisest. Hoone renoveerimisel tuleb esmajärjekorras tegeleda just hoone säilitamiseks ja elementaarsete elamistingimuste tagamiseks vajalike hädavajalike töödega. Samaaegselt on vaja tegeleda ka muinsuskaitse seisukohast väärtuslike detailide renoveerimisega. Alles seejärel on mõistlik hakata tegelema hoone energiatõhusust parandavate ehitustööde ja tehnosüsteemide paigaldamisega. Lõputöö käigus töötati igale hoonele välja kaks rekonstrueerimispaketti. Esimese rekonstrueerimispaketiga nähti ette muinsuskaitse piiranguid arvestavad ja energiatõhusust parandavad ehituslikud ja tehnosüsteemide lahendused. Teise rekonstrueerimispaketiga lisati juurde taastuvenergialahendused, millest kõige sobilikumaks osutus päikesepaneelide kasutamine. Rekonstrueerimispakettide mõju hindamiseks hoonete energiakasutusele teostati vastavad energiaarvutused. Arvutused näitasid, et kuue uuritud hoone peale kokku on võimalik saavutada keskmiselt 60,3% soojuskadude vähenemine läbi piirdetarindite, 59,7% soojusenergia kulude vähenemine, 58,4% primaarenergia kasutuse vähenemine koos lokaalsete taastuvenergia lahenduste kasutamisega ning 48,6% primaarenergia kasutuse vähenemine ilma lokaalsete taastuvenergia lahenduste kasutamiseta. Kuuest uuritud hoonest viie puhul on C energiaklassi saavutamine võimalik, neist ühe puhul juba rekonstrueerimispaketiga 1 ja nelja puhul rekonstrueerimispaketiga 2. Vaid ühe hoone puhul ei olnud kummagi rekonstrueerimispaketiga võimalik saavutada D energiaklassist paremat taset. Eeltoodud tulemused näitavad, et ka rangemate muinsuskaitse piirangutega hoonete puhul on võimalik saavutada märkimisväärne energiasääst ja energiaklassi tõus. Uurimistööst tõusis esile, et valitud tehnosüsteemide lahendused, sh taastuvenergia lahendused, võivad anda olulise energiasäästu ning tõsta kõikide hoonete energiaklassi vähemalt ühe taseme võrra. Uurimistöö raames kerkisid üles mitmete hooneomanike kõhklused ja takistused tervikliku rekonstrueerimise elluviimisel. Nii mõnedki Võru õpilabori tingimustele kvalifitseerunud hoonete omanikud otsustasid neile pakutud võimalusest loobuda. Põhjuseks enamasti finantseerimisprobleemid. Pakutavad toetused ei ole sageli piisavad, kuna omafinantseeringuks vajaliku rahasumma pangast laenamine käib maapiirkonna elanike sissetulekute ja kinnisvara väärtuse juures üle jõu. Eesti ja Euroopa ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamiseks on aga oluline, et järjest enam hooneid saaks renoveeritud. Seega tuleks maapiirkondade hoonete tervikliku rekonstrueerimise toetusmeetmed ja -tingimused kindlasti üle vaadata. Peale rahalise toetuse toetati hooneomanikke ka teadmistega. Kõikidele lõputöös uuritud hoonete omanikele anti Võru õpilabori uurimisrühma poolt nõu oma hoone ehituslike probleemide parandamiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks. Tervikliku rekonstrueerimisega lõpuni minevate hoonete omanikke aidatakse täiendavalt ka projekteerimise lähteülesande koostamisega ja edasise nõustamisega kuni ehitustööde lõpliku valmimiseni. Lõputöö autorid andsid oma tööga olulise panuse uurimisrühma tegevusse, tegeledes hoonete seisukorra kaardistamise ja sobivaimate rekonstrueerimislahenduste leidmise ja nende mõju hindamisega hoonete energiakasutusele. Selleks kogutud lähteandmeid, koostatud andmebaase, arvutustabeleid ja -süsteeme kasutatakse järgmistes õpilabori uurimisetappides. Nii on käesoleva lõputööga antud oma väikene panus Eesti elamufondi energiasäästlikumaks muutmiseks.