Sirvides Autor "Peipin, Kaija" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tootmisprotsesside efektiivsuse parendamine Industri Textil Job OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-16) Peipin, Kaija; Beilmann, Merje
    Kvaliteedi esmaseks objektiks on küll toode, mida ettevõte kliendile pakub ning kahtlemata on tähtis pakutava toote nõuetele vastavus. Samas on oluline, et ettevõte ei unustaks oma töötajaid – inimesi, kes kvaliteetseid tooteid peavad tootma. Ka nemad võiksid olla rahul töötingimuste, üldise sisekliimaga ning tunda ka rahulolu sellest, et neid kaasatakse ettevõtte protsessidesse. Kvaliteedijuhtimine on pidev protsess, mis ei saa kunagi lõplikult valmis. Alati on midagi, mida saab muuta paremaks. Et protsessid kulgeksid ettevõttes loogiliselt, on loodud hulgaliselt meetodeid ja tööriistu, mida vastavalt vajadusele saab kasutada. Pideva parendamise teekonna esimeseks sammuks loetakse 5S meetodit, mis on üks lihtsamaid, alustamaks korrastusprotsessidega mistahes tegevusalaga ettevõttes. Mõningaid kvaliteedijuhtimise tööriistu käsitleti lõputöö esimeses peatükis. Intervjuudest ettevõtte tegevdirektori ja tootmisjuhiga selgus, et üldjoontes on kahe juhi arvamused ettevõte kitsaskohtadest sarnased. Suurima erinevuse saab sõnastada küsimusena: kelle ülesanne peaks olema ettevõttes kvaliteedi probleemidega tegelemine ning kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine? Vaatluste esmane eesmärk oli kaardistada ettevõtte teise korruse tootmise hetkeolukord. Kõige ilmsemad puudujäägid avaldusid suures osas korra ja distsipliini probleemidena. Tehnoloogiliste protsesside järjekorra kaardistamisel selgus vajadus ümber hinnata seadmete tegelik kasutamise sagedus ning paigutus ruumides. Eesmärgiks oli leida alarakendatud seadmed, mis hõivavad ruumi ning takistavad tööoperatsioonides loogiliste järjestuste loomist. Tööaja kasutamise vaatlusandmeid analüüsides ilmnes samuti kitsaskohti, kus joonistus välja, et kinni ei peeta tööajast, esineb palju seisakuid ja ootamisi. Koostöös ettevõtte juhtidega sai alustatud 5S meetodi rakendamisega, mille tulemused on jäädvustatud ka töö viimases osas. Parendusi alustati seadmete ja tarvikute sorteerimisest. Vabaneti mittevajalikust, mida ei kasutata igapäeva töös. Ruumide korrastuse käigus tekkis võimalus vajalikele masinatele leida õmblusoperatsioonides loogilisem koht. Nii tekkisid tootmiskorrusel tootegruppidele nn omad töötsoonid. Selleks, et vajalikke näidiseid, detaile ning infot oleks kerge leida, markeeriti riiulitel kõik vajalik artiklietiketiga. Hoolimata sellest, et 5S meetodi esimeste sammudega ettevõtte teisel korrusel alustati, on järgmiseks etapiks saavutatud korra hoidmisele kaasa aitamine. Võtmesõnadeks on siin standardiseerimine, kontrollmehhanismide väljatöötamine, personali selle alane koolitamine ning isikliku eeskuju näitamine. Töö autor soovitab kvaliteedikontrollimist puudutavate tegevuste aluseks luua alusdokumendid kvaliteedi kontrollimist puudutavatest kriteeriumitest. Selleks on vaja üheselt mõistetavaid spetsifikatsioone, mis hõlbustaksid kontrollimist ning aitaksid vähendada ajakulu, mis tekib hetkel nende puudumisel, sest täpsustuste ja kooskõlastuste saamiseks tuleb pöörduda juhtide poole iga tekkinud tootekvaliteedi alase küsimusega. Kokkuvõtteks soovitab töö autor püsivate ja kõiki osapooli rahuldavate lahenduste väljatöötamiseks juhtkonnal leida aega. Aruteludesse tasub kaasata parendustest huvitatud töötajaid. Ükskõik, millise parenduse elluviijateks on needsamad inimesed, kuid parenduste väljatöötamisel on vajalik juhtkonna eestvedamine.