Sirvides Autor "Pikas, Ergo" järgi
Näitamisel1 - 8 8-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs BIM and Lean Construction – International Experiences(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Pikas, ErgoBIM and Lean Construction – International ExperiencesNimetus Piiratud juurdepääs BIM põhiste haldustarkvarade võrdlus ja hindamine: Tallinna Sadama D-terminali juhtumi näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Reimer, Germo; Pikas, Ergo; Leena PaapAntud lõputöös käsitleti kolme erineva haldustarkvara funktsioone, omadusi ja koostati nende kohta analüüs. Tehnoloogia arenguga on turule tekkinud palju tarkvarasid, millega on võimalik töövoogu süstematiseerida ja lihtsustada. Sellest tulenevalt on hetkelisel teabeajastul teema aktuaalne. Antud töö eesmärgiks on hinnata olemasolevaid BIM-põhiseid korrashoiu tarkvarasid korrashoiu protsesside ja tegevuste digitaliseerimiseks ja seeläbi parendamiseks. Lõputöös kasutati juhtumiuuringu meetodit ja Tallinna Sadama D-terminali näidet. Sobiva tarkvara leidmiseks lähtus autor Tallinna Sadama D-terminali vajadustest. Viidi läbi intervjuud kolmel erineval positsioonil töötava Tallinna Sadama töötajatega. Vastuste põhjal koostati analüüs, lähtudes peamistest välja toodud halduslikest igapäeva probleemitest. Võrdlusanalüüsi tulemusena leiti võimalik parim BIM haldustarkvara Tallinna Sadama D-terminalile. Milline on hetkeolukord Tallinna Sadama D-terminali haldustarkvarade kasutamise suhtes? Antud lõputöös läbiviidud intervjuudest selgus, et Tallinna Sadamas on kasutusel mitu erinevat tarkvara, mis on teoreetiliselt olemas, aga oma funktsionaalsuste poolest palju väärtust ei lisa. Haldustegevusteks on kasutusel peamiselt Alldevice, mis ei paku töötajatele suurt väärtust. Dokumentide haldus käib läbi veebi, kasutades WebDesktopi. Lisaks on erinevateks toiminguteks veel kasutusel Axapta, Bauhub ja Telia IOT. Millised on peamised probleemid töövoos, tarkvarade kasutamisel? Peamised puudused, mis intervjueeritavad välja tõid, olid struktuuride eraldiseisev töövoog ja kindla suhtluskanali puudumine. Tarkvaraliste puuduste kohta toodi välja tarkvarade arvukus, andmete sorteerimise ja filtreerimise võimekus ning puudulikud otsingumootorid. Lisaks oli valukoht tarkvarade vaheline integreeritus ja laialivalguvus, s.t kasutusel palju tarkvarasid, mis töötavad omaette ja ei ole omavahel seotud. Milline tarkvara on kõige sobilikum Tallinna Sadamale? Tulenevalt analüüsi tulemustest, selgus, et kõige sobilikum tarkvara Tallinna Sadama töövoo digitaliseerimiseks ja parendamiseks on Dalux FM. Selle eelis teiste ees tuleneb eelkõige BIM võimekusest. Antud tarkvaras on olemas 3D mudeli vaatamiseks loodud moodul. Lisaks saab mudeli elementidele külge lisada erinevaid parameetreid ja ühendada elemendiga seotud dokumente (garantiid, lepingud). Daluxi kasuks räägib veel asjaolu, et tegemist on käepärase ja lihtsa tarkvaraga ja tänu sellele võib uue tarkvara kasutusele võtmine kujuneda oluliselt kergemaks.Nimetus Avatud juurdepääs Ehitusinfo modelleerimine (BIM) (e-kursuse õppematerjal)(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Alt, Aivars; Pikas, Ergo; Saidla, SiimBeSt programmi raames tehtud kursusNimetus Piiratud juurdepääs LEED rohemärgise erinevate tasemete investeerimisvajaduse analüüs Kai 1 hoone põhjal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kristovald, Aigar; Pikas, Ergo; Anti HamburgUurimistöös hinnati Kai tänav 1 büroohoone põhiprojekti LEED Gold ja ehitatava LEED Plantinum lahenduste lisainvesteeringute vajadust ja mahtu. Lisaks võrreldi märgise muudatuse võtmes mõju energiamärgisele, kui ka tegelikule energia tarbimisele. Hinnati hoone kandekonstruktsiooni muudatusest tulenevat ehitise mõju loodusele ning LEED märgisele. Esimese osas, kirjanduse ülevaates, tehti ülevaade rohemärgistest (LEED ja BREEAM) ja rohemärgiste olulisusest. Järgmistes osades kirjeldati projekteeritud ja ehitatud tehnilisi lahendusi, hinnata energiatõhusust, ehituse maksumust ja LEED võimalike punkte omandamist.Nimetus Piiratud juurdepääs Projekteerimise kommunikatsiooni ja teabehalduse parendamine ühise andmehalduskeskkonna abil: Nordecon ehitusettevõtte juhtum(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kask, Oliver; Pikas, ErgoAntud töös käsitleti projekteerimise projektijuhtimise protsessi ning sellega seonduvat kommunikatsiooni ja teabehaldust. Teema on aktuaalne kuna ehitussektoris on muutumas projektid järjest keerukamaks ja mahukamaks ning osapoolte töö järjest enam killustatumaks. Seega on projektide õnnestumiseks oluline selgelt määratletud kava kommunikatsiooniks ja teabehalduseks. Käesolevas lõputöös viidi läbi intervjuud ehitusettevõttes Nordecon, kus saadud vastustele põhinedes analüüsiti projekteerimise protsessi ja kommunikatsiooni hetkeolukorda projekteerimise projektijuhtimises. Koguti seisukohti hetke probleemidest ja soovitusi, mida oleks vaja parandada ja parendada, et tõsta projekteerimise efektiivust. Antud töö keskendub nendest ühele, kommunikatsiooni ja teabe haldamise parima praktika puudumisele ning pakub välja potentsiaalseid lahendusi sellele kitsaskohale. Lõputöö eesmärgiks oli välja pakkuda lahendust projekteerimise protsessis koostöö edendamiseks. Üheks võimalikuks lahenduseks on leitud ühise andmehalduskeskkonna kasutuselevõttu projekteerimises kommunikatsiooni ja teabe haldamiseks. Selleks on koostatud hindamisraamistik funktsioonidest, mida see lahendus peaks võimaldama ning seda võrreldud hetkel pakkuda olevate tarkvaralahendustega. Võrdlusanalüüsi tulemusena leiti võimalik tehniline lahendus ühine andmehalduskeskkonna tarkvara, mis tulenevalt Nordeconi projekteerimise projektijuhtimise probleemidest, võiks sobida nende leevendamiseks või lahendamiseks. Järgnevalt esitatakse uurimistöö alguses püstitatud küsimustele kokkuvõtlikud vastused: 1. Milline on ehituse projekteerimise kommunikatsiooni haldamise hetkepraktika? Käesolevas lõputöös viidi läbi intervjuud ehitusettevõttes Nordecon, mille tulemusena analüüsiti projekteerimise projektijuhtimise protsessi ja osapoolte vahelise kommunikatsiooni haldamist. Intervjuudest selgus, et peamine probleem kommunikatsiooni haldamises on kindla kommunikeerimise praktika puudumine. Suureks kitsaskohaks on projekti vältel tekkiv KOKKUVÕTE JA ARUTELU 70 informatsiooni üleküllus, mis on tingitud ühiselt kokkulepitud praktika puudumises, kuidas hallata projektis andmeid ja kommunikatsiooni. 2. Mismoodi võiks olla kujundatud teabehaldus projekteerimise protsessis? Selleks, et ehitisega seonduvat informatsiooni koguda ja hallata tuleb otsustada juba projekteerimise algstaadiumis, kuidas kogu informatsiooni talletatakse ja kuidas seda struktureeritakse. Oluline on, et lõpptulemusena oleks osapooltele saadav informatsioon ainult sel kujul ja mahus, mis on neile vajalik. Selleks, et ehituse kavandamise käigus kogutaks ja hallataks informatsiooni sedasi, et seda saaks edukalt rakendada ehitusprojekti informatsiooni mudelis ja ka tulevases haldusmudelis, tuleb koostada ja järgida kindlaid nõudeid kogu protsessi jooksul. Lõputöös käsitletud CDE kontseptsioonis on informatsioon struktureeritud peamiselt kolme gruppi, milleks on vastavalt informatsiooni staadiumile: 1. Töösolev informatsioon; 2. Jagatud informatsioon; 3. Kinnitatud informatsioon. Kindlaks määratud kategooriaga informatsiooni on võimalik paremini hallata ja see loob ühtse süsteemi, kuidas informatsioon on struktureeritud. Selleks, et kõik osapooled saaks ühisest informatsiooni halduse mudelist aru, on vaja juba projekteerimise alguses määratleda paika reeglid, kuidas informatsiooni hallata sedasi, et sellest oleks kasu kõigis etappides ja lõpptulemus oleks andmekogu, kus on kõik vajalik informatsioon talletatud. 3. Milliseid vahendeid, meetodeid ja funktsioone peaks kasutama projekteerimise kommunikatsiooni ja andmehalduse tõhustamiseks? Tulenevalt intervjuude vastustest ja kirjanduse analüüsist pakuti välja üheks võimalikuks lahenduseks projekteerimise protsessis edukamaks teabehaldamiseks CDE ehk ühise andmehalduskeskkonna kasutuselevõttu. See on projekti osapoolte jaoks ühine keskkond info kogumiseks, haldamiseks ning omavahel jagamiseks, mis teeb võimalikuks kõigil projekti osapooltel pääseda infole ligi, olenemata ajast ja asukohast. Teavet, mida sinna kogutakse on võimalik struktureerida ja filtreerida vastavalt osapoolte soovidele. Lisaks võimaldab CDE selgelt määratleda töövoogu, kuidas ja millal informatsiooni liigub ühelt osapoolelt teisele. 71 Lõputöö akadeemiliseks kasuks võib pidada ühise andmehalduskeskkonna funktsioonide hindamisraamistiku välja töötamist. Lõputöö piiranguks on tegeliku kogemuse puudumine, kuidas toimib väljapakutud andmehaldus protsessi lahendus praktikas. Tulevikus võiks antud piloot raamistikku rakendada ettevõtte tasemel uute tarkvarade võrdlemiseks ja katsetamiseks ning akadeemilisel tasemel võttes seda aluseks, vaadelda, kuidas antud funktsioonide rakendamine aitab lahendada kommunikatsiooni ja teabehaldus probleeme praktikas.Nimetus Avatud juurdepääs Nimetus Avatud juurdepääs Nimetus Avatud juurdepääs Uued OpenBIM tehnoloogiad tellija informatsiooninõuete masinloetavaks haldamiseks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Kürsa, Kärt; Pikas, ErgoTöö eesmärgiks oli anda ülevaade ISO 19650 toodud informatsiooninõuetega seonduvatest põhimõtetest ja mõtestada ehitustellija rolli olulisust informatsiooninõuete defineerimisel. Eesmärgi täitmise toetamiseks oli oluline ka hinnata, kuidas OpenBIM töövood ehitustellijat ja kogu protsessi toetavad. Seega seati eesmärkide täitmiseks alaülesanded, mille täitmine on alljärgnevalt kirjeldatud: 1) Koostati ülevaade ISO 19650 raamistiku põhimõistetest, mis puudutavad informatsiooninõuete esitamist. Samm oli eelduseks eesmärgile nr 3. Kuna standardid on üldsõnalised dokumendid, siis ka ISO 19650 pärinevate informatsiooninõudeid puudutavate mõistete ja protsesside asetamine Eesti inforuumis kasutusel olevatesse terminitesse ja töövoogudesse osutus väljakutsuvaks. Samas selgus seeläbi, et mujal maailmas on samuti terminite tõlgendused ja kasutusulatus varieeruvad (st kõiki standardites toodud põhimõtteid pole tarvis alati rakendada). Ka käesolevas töös toodud näidetesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest standard annab mitmeid tõlgendusvõimalusi. 2) Koostati ülevaade uutest OpenBIM töövoogude osadest ja nende toimimise põhimõtetest. Lisaks tehti ülevaade informatsiooninõuete defineerimise meetoditest, et luua baasarusaam nende esitamise võimaluste rohkusest. Praegustesse töövoogudesse on lisandunud IDS ja bSDD, mille eesmärgiks on andmete struktureerituse ja ühtsuse tagamine ning mis abistavad informatsiooninõuete defineerimisel ja seeläbi ka toimivuse tagamise protsessis. 3) Piloteeriti, kuidas RKAS ja Tallinna Linnavaraameti nõuded ISO 19650 informatsiooninõuete raamistikku asetuvad. Täpsemalt tehti seda ühe elemendiga (aken) seotud nõuete näitel. Informatsiooninõuete esitamiseks ja vahetamiseks katsetati OpenBIM töövoogude uusi elemente – IDS ja bSDD. bSDD tarbeks loodi platvormile ÜBN andmesisunõudeid järgiv andmestruktuur ning IDS koostati samuti praegusi ÜBN andmesisunõudeid järgides. IDS ja bSDD koostalitlevusvõimet hinnati nelja erineva tarkvara kaudu. 4) ISO 19650 loob põhimõttelise aluse erinevate tasandite informatsiooninõuete defineerimiseks. Informatsiooninõuete koostamiseks ja esitamiseks ning masinloetavate kontrollide teostamiseks on tehnoloogilistel protsessidel tähtis roll, kuna sujuvalt toimivad töövood lihtsustavad protsessi ning aitavad kaasa ehitustellija poolt seatud eesmärkide täitmisele. Tuginedes lõputöös läbi tehtud katsetustele, saab järeldada, et IDS ja bSDD kasutamismugavus on hetkel veel piiratud, kuid erinevate tulevikus kasutatavate protsesside piloteerimiseks on need piisavalt hästi toimivad ja praeguses faasis tehtud katsetused aitavad ka tuleviku tarbeks töökindlama töövoo loomisel. Nii IDS-i kui ka bSDD keskne eesmärk on tagada informatsiooni ühtsus, kasutatavus ja kvaliteet ning see aitab toetada laiapõhjalisemat eesmärki, milleks on ehitustellija ootus, et hoone elukaare ajal on hoone toimivus tagatud. Lõputöö koostamist puudutavate aspektide osas saab välja tuua, et suure osa töö mahust võttis erinevates töö sisu puudutavates materjalides orienteerumine. Nii standard ise kui ka erinevad standardit puudutavad infomaterjalid on pigem loodud suuremaid ehitus-ökosüsteeme silmas pidades ja Eestiga paralleelide tõmbamine oli väljakutsuv. Ka infomaterjalid, mis puudutavad uusi OpenBIM tehnoloogiaid (IDS ja bSDD) on mahukad. bSDD-sse andmestruktuuri loomiseks on BuildingSMART teinud võimalikuks mitmeid meetodeid, kuid hetkel on eelis nende kasutamiseks inimestel, kellel on varasem kokkupuude nii BIM valdkonnaga kui ka IT-valdkonnaga. Ka erinevate tarkvarade peenustega tutvumine võttis arvestava osa ajast. Kokkuvõtvalt, ISO 19650 on aluseks informatsiooninõuete esitamisega seotud protsessidele ning ehitustellijal on oluline roll erineva tasandi informatsiooninõuete defineerimisel. Ehitustellija vaatepunktist on kõige olulisemad organisatsioonilised informatsiooninõuded, mis saavad aluseks kõigile järgmise tasandi informatsiooninõuetele. Järgmiste tasandite informatsiooninõuete (peamiselt EIR ja AIR) osadena on võimalik esitada masinloetavaid nõudeid, mis on koostatud standardiseeritud kujul. Masinloetavate nõuete esitamise eelduseks on sujuvalt toimivad tehnoloogilised protsessid. Kui kõigi eelmainitud komponentide olemasolu on tagatud, siis on tulemuseks ehitusinformatsioon, mis on ühtne, kasutatav ja kvaliteetne ning mis muudab kogu protsessi operatiivsemaks, võimaldab informatsiooni kasutada kõrgemate eesmärkide täitmiseks ning automatiseeritud vastavuskontrollide läbiviimiseks. Seega tugines lõputöö Eesti ehitusmaastikul veel võrdlemisi võõral ISO 19650 raamistikul ja arendamise lõppjärgus olevatele tehnoloogiatele ning on oma olemuselt veel siiski tulevikku vaatav. Töös kirjeldatud protsesside laiapõhjaline rakendamine vajab uute riigipoolsete strateegiate väljatöötamist ning seetõttu pole veel lähiajal täismahus kasutatav. Lõputöö tarbeks uuritud materjalide ning praktiliselt läbi viidud katsetuste alusel saab formuleerida ka järgmised ettepanekud arendus- ja uurimistegevusteks Eestis: 1) Analüüsida põhjalikumalt hetkel Eestis kasutusel olevaid (informatsiooni)nõudeid, nende kasutust ja eesmärke ISO 19650 raamistiku valguses ja muuta neid struktureeritumaks. 2) Piloteerida, kuidas IDS põhine informatsiooninõuete esitamine ehitustellija ja projekteerija töövooge mõjutab. 3) Piloteerida kasutusjuhupõhiselt (nt eelarvestamine) informatsiooninõuete edastamist masinloetaval/masinkontrollitaval kujul.