Sirvides Autor "Plutus, Ingrid" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Reisijate veomahu suurendamine Balti jaama läbilaskevõime suurendamise näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Plutus, Ingrid; Roosma, Magnus; Martin Kuusk
    Antud lõputöö eesmärgiks oli analüüsida kui palju veomahtu annaks juurde Tallinn Balti jaama ühe tee juurde ehitamine. Autor jõudis järeldusele, et tipptunnis väga olulist paranemist see ei annaks. Samas mõningaid lisaväljumisi võrreldes kehtiva liiklusgraafikuga see siiski võimaldaks. Tallinn Balti jaama rekonstrueeritud lisatee oleks aga suureks abiks ja muudaks paindlikumaks AS Eesti Liinirongide liiklukorraldajate tööd ja seda just eriolukordade lahendamiseks. Samuti oleks see abiks logistikule, kes koostab rongide ringlusgraafikut ning loomulikult mõjutaks see positiivses suunas Eesti Raudtee dišpetseri töökorraldusi. Kokkuvõtvalt oleks eriolukordade lahendamine ja seal mõistlikute lahenduste leidmine oluliselt lihtsam. Töökorralduslikult annab selline muudatus juurde ja teeb paremaks rongis töötavate töötajate rahulolu puhketundidega, kuna see võimaldaks pikemat seisuaega Tallinn Batli jaamas ja lühemat seisuaega vahejaamades. Vahejaamades ei pruugi töötajatel olla häid võimalus oma puhketundide realiseerimiseks, mis tähendab seda, et rahuolu tööga väheneb. Analüüsides töötajate töövahetusi selgub, et osade vahetuste puhul on vahejaamades peale reisi küll aega lõõgastuda, kuid seal puuduvad elementaarsed tingimused söögi soojendamiseks või selle valmistamiseks. Samas on mõnes vahejaamas olemas kõik võimalused puhkeminutiteks, kuid selleks ei ole aega, sest kohe on vaja järgmise reisiga sõita uude sihtpunkti ja nii jääbki töötajal väike puhkemoment saamata. . Koos Tallinn Balti jaama kaheksanda tee rekonstrueerimisega tekib liiklusgraafiku koostamisel selline võimalus, kus töötaja saaks vajadusel ka Tallinn Balti jaamas oma puhketunde kasutada. Nagu analüüsidest on näha, siis iga aastaga tõuseb reisijate arv. Käesoleva aasta kolme kuu rongireisijate arv on juba 1,7 miljonit. Seega on täiesti reaalne ootus, et 2017. aasta lõpuks võib reisijate arv hoolimata Eesti Raudtee remontöödest küündida 7 miljonit reisijat. Selline pidev kasv reisijate arvus näitab ilmselget vajadust Balti jaama lisatee rekonstrueerimisele. Käesolevas lõputöös ei ole analüüsitud ja esitatud, kas Elron’il on oma olemasolevate rongidega võimalus veomahtu suurendada. Kui seda aga oleks võimalus suurendada 5%, siis annaks see võimaluse tänasest rohkem arvestada klientide soovidega ning seeläbi kasvatada reisijate rahulolu teenusega. Antud teemal võib lõputult arutleda ning sellele võib läheneda mööda erinevaid teid. Esiteks- kuidas annaks veel veomahtu suurendada ilma, et selleks tuleks kasutada Tallinn Balti jaama jaamateid. Näiteks enne kui Elron alustas diiselrongidega opereerumist, toimusid Edelasuuna mõningad reisid nii, et alustasid ja lõpetasid oma reisi Tallinn-Väike jaamas. See tähendab omakorda seda, et mitte ainult Balti jaam ei ole võimalik reiside algus- ja lõppjaam. [21] Teiseks- võimalus, mida antud töös ka puudutati ja mis on 5.-nda tee pöörangu ehitus. Selline muudatus annaks kindlasti Pääsküla liikluskorraldajatele ja Eesti Raudtee dispešerile võimaluse paindlikumaks toimetamiseks. Samuti lisaks see eriolukordadele reageerimisel uue mõõtme. Seega tekib küsimus, millal saab raudteel korraldatud nii, et oleks kasutatud kõik võimalused. Ehk siis, kui palju ronge oleks vaja kogu reisijate jaotamata läbilaskevõime kasutamisel. Mis muutuks kui kasutusel oleks Tallinn-Väike jaam? Kas oleks võimalus arendada Kitseküla jaamas lisavõimalused suundumaks Tallinn-Väike jaama ja seeläbi tekiks võimalus kasutada Kitseküla samuti alg- ja lõppjaamana? Kokkuvõteks võib käesoleva lõputöö järeldusena öelda, et kaheksanda tee rekonstrueerimine Tallinn Balti jaamas lisab paindlikust kehtiva liiklusgraafikuga koostamisel ning leevendaks läbi mõningate võimalike lisaväljumiste veidi ka tipptunde. Seeläbi kasvaks nii töötajate kui ka reisijate rahulolu.