Sirvides Autor "Post, Kertu" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Transpordiettevõtte Asmari Veod AS töö efektiivsuse tõstmise võimaluste uurimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Post, Kertu; Tanning, LemboKulude arvestust peetakse väga erinevates valdkondades, alustades reklaamist ja lõpetades personali koolitusega – seda peaks tegema iga ettevõte, kes hoolib oma tulevikust. Piiratud ressursside tingimustes on väga oluline omada selget ülevaadet ettevõtte kulutustest ning püüda need hoida võimalikult optimaalsed. Sellest tulenevalt võib saada märgatavat kokkuhoidu ning seeläbi lisavahendeid, mida muudes valdkondades saaks ära kasutada. Sageli lõpetavad halvemini funktsioneerivad ettevõtted majanduse langusfaasis tegevuse ning turule jäänud ettevõtted suurendavad seeläbi oma turuosa. Ettevõtetel, kes juhivad edukalt oma kulusid, oli suhteliselt parem võimalus see faas üle elada. Transpordiettevõtetes on suurteks kuluallikateks just kütus, kindlustused, remonttööd. Transpordiga tegelevates ettevõtetes on kütusekulu pealt raske (kui mitte võimatu) kokku hoida, sest töövahendite korras- ja valmisolekust sõltub otseselt ettevõtte müügitulu. Siiski aitaks autori arvates olukorda parandada näiteks teatud perioodide tagant kütusefirmadega sõlmitud lepingute üle vaatamine, hinnasoodustuse saamiseks ja tasuks ka avatud olla uutele hinnapakkumistele. Autor analüüsis, et kui saaks mõnelt kütusefirmalt pakkumise, mis oleks 1 sent liitrilt odavam kui hetkel kehtiva lepingu järgne hind siis saaks firma selle tulemusena säästa aastas 3393€. Mõistlik oleks saata ka ettevõtte autojuhid säästlikusõidu koolitusele. Kui seejärel suudaksid juhid hoida kokku 1 liitri kütust 100 kilomeetri kohta ning ettevõte sõlmiks kütusefirmaga 1 sendi võrra odavama lepingu, saaks ettevõte aastas säästa 8958€, mis on juba arvestatav summa. Ükski transpordiga tegelev ettevõte ei saa läbi ka ilma kindlustuskuludeta. Kindlustuskulud on ettevõtte transpordivahendite kohustusliku liikluskindlustuse ja vabatahtliku sõidukikindlustuse (kaskokindlustus) kulud. Kuna osad autod on ostetud laenu ja/või liisinguga, siis sellisel juhul nõuavad pangad ka kindlasti kaskokindlustuse olemasolu. Ainus võimalus kulude optimeerimiseks oleks koostööd teha mõne kindlustusmaakleriga, kes saab teha soodsaima pakkumise. Antud autopargi puhul saaks kindlustuskulusid liikluskindlustuse pealt kokku hoida ~ 672 eurot. Lisaks veel kaskokindlustused ja haagiste liikluskindlustused. See summa ei tule kogukuludega võrreldes teab, mis suur, kuid igast väikesest kokkuhoiust kasvab firma kasum. Palgakulu on ettevõtte suur kuluallikas. Ettevõtte juhtkonna ülesanne on oma töötajate arvu optimeerimine ning samas tagada töötajate heaolu ja leida motivatsioonivahendid. Lojaalsed ja pühendunud töötajad hoolivad oma tööandjast, seega on efektiivsemad ning vastutustundlikumad ettevõtte varade suhtes. Palgakulude jälgimine, analüüs ja saadud info aktiivne kasutamine peab tagama finantsjuhtimise adekvaatsuse. Tähtis on saada õigeaegselt tõest infot ja seda kasutada, ainuüksi teadmine ei paranda ettevõtte finantsolukorda. Suured remondi kulud on seotud omakorda suurest läbisõidust, mida vanemaks auto saab, seda rohkem hakkab kuluma raha remondile ja hoolduskuludele. Seepärast oleks mõistlik vahetada autod välja kohe pärast garantiiaega, kuna see aitaks hoida raha remondi ja hoolduse pealt kokku. Kasumit ei ole võimalik juhtida otse, vaid ainult tulude ja kulude kaudu. Tulu on kujundatav konkreetsete toodete või teenuste müügi kaudu. Kulud kujunevad ettevõtte väärtusahela erinevates osades erinevalt. Üks osa kuludest sõltub teenuste või müüdud teenuste arvust, teine osa mitte. Selleks, et suunata ettevõtte tulemusi soovitud suunas, tuleb kõiki neid momente üksikasjalikult arvesse võtta. See on võimalik vaid detailse ettevõttesisese arvestuse kaudu, mis peab andma selge ülevaate erinevate tegevuste ning protsesside mõjust ettevõtte finantstulemustele. Autor soovitab äritegevuse stabiliseerimise käigus hakata rohkem mõtlema kulude efektiivsemale juhtimisele. Kütuse arvete suured summad peaksid juhtkonna suunama põhjuste – seoste otsimisele. Iga ettevõtte juht peaks teadma, et süsteemsus ja põhjalikkus on edasiviivateks jõududeks majanduse arengul. Iga väike kokkuhoid võib viia sammukese edasi, ja et neid väikseid kokkuhoidusid saaks palju, peab oskama lugeda õiget informatsiooni ning sellest teadlikke järeldusi teha. Et säilitada AS Asmari Veod jätkusuutlikkus, on õige aeg oma põhimõtteid korrigeerida ja uutele kasulikele teadmistele avatud olla.