Sirvides Autor "Prits, Keliann" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tellimuste koostamise ajakulu vähendamine automatiseeritud tellimissüsteemi "Tark tellimine" rakendamisel Selver AS näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Prits, Keliann; Janno, Jelizaveta
    Jaekaubandusettevõte Selver AS on kasutusele võtnud täisautomatiseeritud tellimissüsteemi „Tark tellimine”, et logistikasüsteemid oleksid tõhusamad ning ostuprotsessid toimuksid kiiremini. Lõputöö eesmärgiks oli „Tark tellimine” süsteemi laiema kasutusele võtmisega kauplustes vähendada ajakulu tellimuste tegemisele. Töö kirjutamisel oli ajendiks see, et tellimuste skaneerimisele ja sisestamisele kulub palju aega. Probleemi uurimiseks rakendas autor kombineeritud juhtumiuurimust, mille käigus viidi läbi mitteosalevad vaatlused ja küsitlus. Vaatlustega selgitati välja skanneriga, paberil ja automaatse tellimissüsteemi tellimuste tegemisele kuluv aeg. Küsitlusega leiti vastused uurimisküsimustele kas/miks eelistatakse skanneriga tellimuste tegemist „Tark tellimine” süsteemile ning kuidas hõlbustada automatiseeritud tellimissüsteemi kasutamist ja paremaks muutmist. Töö teoreetilises osas kirjutas autor jaekaubanduse osatähtsusest majanduses, globaalsel ning sotsiaalsel tasandil. Kirjeldati hüpermarketite ning supermarketite liigitamise alused. Lisaks tutvustas autor ettevõtet Selver AS, kirjutati vöötkoodide ja varude juhtimise ajaloost, vöötkoodide kasutamise eelistest ja käsiskanneritest. Mitteosalevates vaatlustes mõõtis autor stopperiga viies erinevas Selveris Tallinn/Harjumaa piires kaubakategooriajuhtide tööd. Tarnijate valikul oli tingimuseks, et see on liidestatud „Tark tellimine” süsteemiga. Vaatluste tulemustest selgus, et ühe tellimusrea koostamiseks käsitsi kulus kõige rohkem aega, skanneriga natuke vähem ning „Tark tellimine” süsteemi poolt rea üle vaatamine ja vajadusel korrigeerimine võttis kõige vähem aega. Ajavõitu tellimuste koostamisel on selgelt näha, kui kaubakategooriajuht kasutab „Tark tellimine” süsteemi poolt loodud tellimusridu. Selle asemel võib kaubakategooriajuht korrastada müügisaali, teenindada kliente, tegeleda mahakandmistega, kampaaniakaupadega, analüüsidega või muude oluliste tegevustega. Lisaks vaatlusele viis autor läbi kvalitatiivse küsitluse, mis oli suunatud kaubakategooriajuhtidele. Kaubakategooriajuhid tegelevad igapäevaselt ettevõttes Selver AS kaupade tellimisega. Valimi suuruseks planeeriti 100 vastajat, kuid kokku vastas 86 kaubakategooriajuhti. Vastustest selgus, et suurem osa kategooriajuhte kasutab „Tark tellimine” süsteemi poolt loodud ridu igapäevaselt. Küsitluse analüüsimiseks kasutas autor klasteranalüüsi, mille peamiseks tunnuseks oli „Tark tellimine” kasutatavuse sagedus. Kategooriajuhid, kes kasutavad „Tark tellimine” süsteemi igapäevaselt või mõned korrad nädalas, näevad selles eeliseid ja need, kes vähe või üldse ei kasuta, ei näe üldse eeliseid ning seetõttu ei kasuta. Automaatse tellimissüsteemi mittekasutajate ettepanekuid süsteemi parendamiseks tuleks kindlasti arvesse võtta, et tõsta kasutajate arvu ning rahulolu. Peamiseks „Tark tellimine” süsteemi puuduseks peetakse seda, et süsteem ei telli kampaania ajal kaupa ning tellib sortimendiväliseid tooteid. Kindlasti tuleks neile puudustele leida lahendus. Alla kolme aastase tööstaažiga kategooriajuhid märkisid puudusena vähese teadmise/kogemuse süsteemi kasutatavusest. Neile tuleks kindlasti läbi viia koolitused. Autor selgitas veel välja, milliseid tegureid peetakse kõige olulisemaks praeguse „Tark tellimine” süsteemi puhul. Need kategooriajuhid, kes kasutavad automaatset süsteemi näevad sellest ajavõitu ning need, kes ei kasuta, ei näe ajavõitu. Tulemustest selgus, et peamisteks eelisteks peetakse seda, et süsteem esitab õigeaegselt ostutellimused hankijale ning tagab sortimendis olevate toodete tellimise. Töö tulemusena leiab uurimistöö autor, et „Tark tellimine” süsteemi kasutatavus on heal tasemel kasutajate arvu mõistes. Muidugi leidub töötajaid, kes ei taha süsteemi kasutada mingil põhjusel, kuid koolituste ning süsteemi parendamisega see kindlasti muutuks. Süsteemil endal on mõningaid murekohti, mida oleks vaja veel parendada. Kui kõiki aspekte arvesse võtta ja võimalusel muutused süsteemi parendamiseks ära teha, siis on kindlasti süsteemi kasutatavus ja rahulolu tõusnud ning tellimuste tegemisele kuluv aeg vähenenud.