Sirvides Autor "Puks, Peter" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Taastuvenergia tootmise perspektiivid biogaasijaama juhtide hinnangul
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Puks, Peter; Sillaste, Viiu
    Biogaasi tootmine põllumajanduse jääkproduktidest, anaeroobsel meetodil, ei ole Eesti põllumajandusettevõtjatele uus ja tundmatu tootmisala. Oskusteavet ja informatsiooni kättesaadavust loevad ettevõtjad täna piisavaks, ehkki valdkonna arengutoetused on ELi madalaimad. Vajalikku teavet ja kogemusi on biogaasijaamade arendajad saanud naaberriikidest, kus on samadel tingimustel biogaasitootmine arenenum. Käesoleva lõputöö eesmärgiks on anda ülevaade Eestis kasutatavatest biogaasi tootmise tehnoloogiatest, vastavast õigusloomest ja selgitada olemasolevate, (viie) põllumajanduslikul toorainel töötava biogaasijaama juhtide hinnanguid biogaasi tootmise hetkeseisust ning arenguperspektiividest taastuvenergia tootmise valdkonnas. Lõputöö esimene, teoreetiline osa baseerub erialakirjandusel ja sekundaarsetel andmeallikate arutelul. Töö teine osa koosneb biogaasijuhtide poolt antud hinnangute analüüsist ja hetkeseisu ülevaatest, mille tulemusena on selgitatud arenguperspektiive ning neid pärssivaid asjaoludsid. Analüüsi tulemusena tuuakse välja soovitused valdkonna arenguperspektiive takistavate asjaolude mõjutamiseks. Töö eesmärgile vastavalt selgus, et täna toodavad Eestis biogaasi põllumajanduse jääkproduktidest, peamiselt sea- ja veisesõnnikust viis biogaasijaama: Jööris, Aravetel, Oisus Vinnis ja Ilmatsalus. Seda on võrreldes naaberriikidega siiski vähe. Põhjuseks võib töö analüüsi põhjal võib välja tuua esmalt selle, et praegusel hetkel ei ole Eestis põllumajandusettevõtete näidetel ühtki tõsist edulugu, mis motiveeriks sh ka väiksemaid põllumajandusettevõtteid biogaasijaamade rajamisse oma kapitali investeerima. Biogaasijaama juhtide hinnangutel on pikk tasuvusaeg ja vähene kindlustunne kasumlikkuse saavutmise suhtes peamisteks põhjusteks, miks ei julgeta nii kapitalimahukaid investeeringuid ette võtta. Oluliselt mõjutab ka oma- ja võõrkapitali vahekord (laenud ja toetused) ning laenukapidali intressimäär ettevõtte tasuvust. Infot toetusmeetmete kohta hindavad aga juhid piisavaks. Perspektiivseks peetakse koostööprintsiibil tegutsevaid biogaasijaamu. Jaama juhtide hinnangul annab neis ettevõtetes tekkiv sünergia eelise, et kokku hoida arendus- ja investeerimiskuludelt ja tagada sel viisil maksimaalne gaasitoodang. Nii omatakse ühtset hooldusmeeskonda, varuosade parki, korraldatakse ühtset elektri- ja soojusenergia müügi- ning bilansihaldust. Üksiküritajana tegutseva Jööri jaama juhi arvates gaasitootmine pigem tulus ei ole, sest vajalik omada ning hallata terviklikku ettevõtteportfelli nii põllumajandus- kui ka gaasitootmise valdkonnas. Kõik gaasijaamade juhid on märkinud ettevõtte võimalust soojuse- ja elektri koostootmiseks. Biogaasijaama juhtide hinnangul on oluline ja perspektiivne toodetud elekter ja soojus müüa avatud turule ning sellel puhul on vajalik korraldada müük viisil, et oleks tagatud võimalikult kõrge hind müüdavale toodangule. Enamiku Eesti põllumajanduslike biogaasijaamade põhiline baastooraine on eelkõige veiste ja sigade läga ning sõnnik. Üheltpoolt annab see kääritites toimuvale käärimisprotsessile suure stabiilsuse, kuid teisalt on läga ja sõnnik suhteliselt madala kuivaine- ja energiasisaldusega toorained. Seega on oluline ka Lisasubstraatide olemasolu, mis Lisavad gaasitootlikkust. Juhid hindavad substraatide saadavust piisavaks. Tooraine logistikakulude optimeerimine ning lähikonnas energiarikkamate Lisasubstraatide olemasolu võivad ettevõtte kasumlikkust oluliselt suurendada. Biogaasitootjad on seadmete investeeringuvajadust ja suutlikkust hinnanud tagasihoidlikumaks, põhjendades seda investeerimise vähese võimega. Oisu ja Jööri jaamad planeerivad investeerida lähiajal uue gaasimootori soetamisse, mis võimaldab järjepideva gaasitootmisprotsessi tagamist, sh ka siis, kui teine mootor on hoolduses. Minimaliseerides käärimisjääkide transpordikulusid hoidlatesse/laguunidesse ning hilisemaid laotamisega seotud kulusid põldudele, on samuti eelduseks gaasitootmisettevõtte kasumlikkuseks. Tavapäraselt kääritusjääke müügiks ei planeerita, küll aga antakse seda substraatide eest vastutasuks neid vajavatele põllupidajatele. Kokkuvõtteks võib öelda, et biogaasijaamade majanduslik perspektiivikus Eestis pole veel ennast tõestanud, sest valdkonnas valitsev hetkeolukord ei sisenda ettevõtjatele kindlustunnet. Seevastu Eestis farmid on suured ning kaasaegsed, mis parandab baaseeldusi biogaasitootmise projektide arendamiseks tulevikus.