Sirvides Autor "Pulk, Demos" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Gaasiseadme paigaldus sõidukile Chevrolet Astro ja tulemuste analüüs(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Pulk, Demos; Villau, MargusKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida erinevaid võimalusi vähendamaks rahalisi kulusid mootorikütusele igapäevasel transpordil. Kaaludes erinevaid võimalusi selgus, et võimalikuks lahenduseks on ehitada sõiduk ümber autogaasile. Gaasitoitel on pakkuda nii surugaasi (CNG) kui ka vedelgaasi (LPG). Tehniliste võimaluste poolest sobis enam vedelgaas, kuna surugaasile ümber-ehitamiseks ja piisava läbisõidu tagamiseks on vajalik paigaldada suurema mahtuvusega mahutid mis omakorda vähendavad auto kandevõimet ning salongisisest ruumi. Samuti on CNG suurimaks puuduseks tanklate vähene arv. Seepärast osutus valituks teise põlvkonna vedelgaasisüsteem. Sõiduk pärineb aastast 1992, mis tähendab seda, et antud ajahetkel puudus autodes palju juhtplokke ning elektroonikat. Sellest tulenevalt sai monopritsega autole paigaldatud teise põlvkonna seade. Valik tuli teha erinevate tootjate seadmete vahel. Koostöös Gaznet OÜ-ga osutus valituks Lecho Elektronika Autogaz süsteem. Antud seadet on ettevõte paigaldanud juba üle 10 aasta ning seade on töökindel ning minimaalsete tõrgeteta. Seadme paigaldus toimus Gaznet OÜ spetsialistide juhendamisel. Installeerimine toimus plaani-päraselt ning tõrkeid ei esinenud. Ümberehituse osas oli ettevõte kohutatud leidma tehnilisi lahendusi õhupuhasti modifitseerimiseks. Paigaldada tuli vastav õhku piirav klapp. Tagamaks, et ümberlülitades autogaasile, ei pääseks liigne hapnik sisselaskekollektorisse, kuna see muudaks segu liialt lahjaks. Sõidukile paigaldati toroidse kujuga paak, mille asukohaks valiti varuratta asukoht sõiduki põhja all. Paagi mahutavuseks osutus 83,5 l, mis on piisav sõiduki suurte vahemaade läbimiseks. Gaasiseadme paigaldusega kaasnevad erinevad negatiivsed ja positiivsed küljed. Lähtudes suurimatest muutustest teostati erinevaid katseid, mis toimusid Tehnikakõrgkooli Tehnokeskuses. Esmaseks suurimaks probleemiks gaasiseadme paigaldusel võib pidada sõiduki võimsuse langust. Esialgsete andmete põhjal pidi sõiduki võimsus vähenema ligi 3%. Katsete käigus selgus aga tõsiasi, et kasutades autogaasi, vähenes sõiduki võimsus 9,66% ning pöördemoment 8,67 %. Kütusekulu kasv kasutades autogaasi oli märgatavalt suurem. Katsete tulemusena selgus, et antud sõiduk tarbib mootoribensiini keskmiselt 14,1 l/100 km kohta. Kasutades autogaasi, oli kütusekulu 18,25 l/100 km kohta. Erinevus antud kütusevahemikust tuleneb mootoribensiini ja autogaasi kütteväärtuse erinevuses. Tähelepanuta ei saa jätta ka heitgaaside erinevust kasutades mõlemat mootorikütust. Gaasiseadmete paigaldajad väidavad, et seadme paigaldamisel ja autogaasi kasutamisel vähenevad heitgaasid ja erinevad mürkained. Katsetest selgus, et teise põlvkonna gaasiseade on oma olemuselt nii algeline, et heitgaaside suhe võrreldes mootoribensiiniga on kohati isegi kahjulikum. Probleemiks võib pidada gaasiseadme gaasi manustamist silindrisse. Kuna gaasi ei pihustata otse silindrisse vaid kasu¬tata¬kse selleks mikserit, on tulemuseks ebaühtlane põlemine. Majandusliku kalkulatsiooni poolelt võib välja tuua autogaasi ja mootoribensiini hinnad seisuga 18.02.2015. Nädalaseks sõidetud vahemaadeks tuli arvestavalt 150 km. Ühe kuu lõikes vahe mootori¬bensiini ja vedelgaasi tarbimise vahel tuli ligikaudu 49%, mis on märkimisväärne kokkuhoid kuu lõikes. Kui vaadata pikemas perspektiivis siis tuli autogaasi tasuvusajaks kaks aastat ja kaheksa kuud. Kuna läbitavad vahemaad on nii minimaalsed, siis antud seadme paigaldus antud sõidukile ära ei tasu. Tasuvusaeg lüheneks märkimisväärselt kui sõidetavad vahemaad oleks pikemad, kuna autogaasi soodne hind pärsiks seda märkimisväärselt.