Sirvides Autor "Punane, Erik" järgi
Näitamisel1 - 2 2-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Ülemiste City liikuvussüsteemi arengu ideekavand(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Punane, Erik; Tammus, Thomas; Janno, JelizavetaÜlemiste City liikuvussüsteemi probleemid saavad alguse kogu Tallinna linna autode arvu kasvust. Inimestele meeldib auto ning selle konkurentsieelised võrreldes ühistranspordi ja kergliiklusega on märgatavalt paremad. Autotransport on mugav ning võimaldab liikuda inimestel praktiliselt uksest ukseni. Ühistranspordi kasutamisel tuleb varuda aega ka jalgsikäiguks, kuna liinivõrk ei ole nii paindlik, kui autoga liigeldes ning tihtipeale ei leidu bussis ka piisavalt istekohti, mis tähendab, et inimene peab terve liikumisteekonna seisma. Samuti ei ole Tallinnas soodustatud ka kergliiklus, sest kergliiklusteede võrgustik on katkendlik ning ei võimalda inimestel ilma sõiduteed ületamata liikuda punktist A punkti B. Lähtuvalt aga autokasutuse aina kasvavast osakaalust Tallinnas teiste liikumisviiside suhtes tekib linnaliikluses aina enam probleeme. Põhilised probleemid on ummikud ning parkimiskohtade puudus. Suurimad probleemid on tekkimas just nimelt autorite poolt uuritud piirkonnas Ülemiste Citys. Selleks, et ühistransport ja kergliiklus autoga konkurentsivõimelisemaks muuta tuleb parandada nende infrastruktuuri ja optimeerida nende liinivõrku. Samuti on ka Ülemiste City kui ärilinnaku probleemiks suur autokasutajate hulk ning seejuures pidev töötajate arvu kasv. Praegusele 6500 töötajale oodatakse prognooside kohaselt aastaks 2025 juurde ca 15 000 töötajat, kellest ligikaudu 60% tuleb tööle autoga. 40% töötajatest tuleb tööle, kas ühistranspordiga, kergliiklust kasutades või kasutades mitut liikumisviisi ühe teekonna jooksul ning antud protsendid võivad lähtuvalt linnaosast märgatavalt erineda. Sellise tendentsi põhjuseks on peamiselt sobivate ühistranspordiühenduste ja kergliiklusvõrgustiku puudumine. Ühistranspordi- ja kergliiklusvõrgustiku arendamine võimaldab vähendada autokasutajate arvu ning suunta autokasutajaid valima alternatiivseid liikumisviise. Peamised piirkonnad, kus ühistranspordivõrgustikku parandada ja kuhu lisaliine lisada on Rae vald, Nõmme linnaosa, Haabersti linnaosa, Kristiine linnaosa ja Viimsi vald. Antud piirkondade ühistranspordikasutajate arv oli keskmiselt 30-40% väiksem kui nimetamata jäänud Tallinna linnaosades. Ülemiste Cityt läbiva liinivõrgu parandamiseks on headeks lahendusteks Rail Balticu ühisterminali rajamine Ülemiste City vahetus-lähenduses ning Ülemiste City bussipesa loomine linnakus. Antud lahendused võimaldaksid lisada ÜC-sse liikuma lisa ühistranspordiliine kõikidest Tallinna piirkondadest. Lisaks bussi- ja trammiliinidele parandab RB ühisterminali rajamine ka rongiühendust ÜC ja nii kogu Eesti kui ka erinevate Tallinna piirkondade (Nõmme, Kesklinn, Kristiine) näol. RB rajamisega väheneksid sõiduajad märgatavalt ning Tallinna ja Tartu ühendamine võtaks teoreetiliselt vähem aega kui Lasnamäelt autoga Põhja-Tallinnasse liikumine tipptunnil. Lisaks loob antud projekt otseühenduse Paldiski ja Keila linnade ning Nõmme linnaosa ja ÜC vahel kelle elanikud ka igapäevaselt raudteetransporti kasutavad. Antud projekt tooks endaga kaasa ka kergliiklusteede rajamise raudtee alt Euroopa väljaku ning Suur-Sõjamäe ja Peterburi tee-vaheliste ühenduste näol. Suur-Sõjamäe ja Peterburi tee-vahelised ühendused jääksid läbitavaks nii autodele kui ka kergliiklejatele, kuid need soodustaksid Ülemiste City liikuvussüsteemi sidumist naaberlinnaosadega ning suunaksid autovoolu suurematest ristmikest eemale. Autokasutamine ei ole küll halb, kuid auto kasutamine hõlmab linnatänavatelt suure pindala. Autorite poolt läbiviidud vaatluste ja intervjuude käigus selgus, et nii Tallinna kui ka Ülemiste City autostumise peamiseks põhjuseks on see, et autodes istub peamiselt üks inimene. Kui tõsta näiteks tänaval liikuvast neljast autost inimesed kokku ühte autosse oleks meil tänavatel 75% vähem autosid. Autorite poolt uuritud võimalusest luua Ülemiste Citysse linnakupõhine sõidujagamise platvorm olid ligi 40% autojuhtidest nõus kolleegi autosse istuma juhul kui ta liigub tema soovitud marsruudil. See tähendab, et Ülemiste Citysse suunduvatest autodest oleks võimalik ligi kaks neljandikku autodest vähendada. Kuigi transpordiliikide jaotumuse osakaal võib jääda samaks, võib suureneda erinevate transpordiliikide kasutajate hulk trastiliselt, mis omakorda toob kaasa ka suurenenud autode voolu Ülemiste Citysse. Kui juba praegu ummistuvad ÜC sisetänavad, parklad ning Ülemiste liiklussõlm autodega, siis tulevikus on olukord veelgi keerulisem. Olukorra leevendamiseks ning liikluse voolavamaks muutmiseks tuleb luua ühendavaid sõlmi ümbritsevate piirkondadega. Uuteks sõlmedeks võivad olla väiksemad läbikäigud eelnevalt mainitud Suur-Sõjamäe ja Peterburi tee-vaheliste ühenduste näol või suuremad magistraalid Tallinna väikse ringtee näol. Nii väiksed kui suured infrastruktuuri arendused võimaldavad vähendada Ülemiste liiklussõlme ummistumist märgatavalt. Samuti parandab liikuse voolavust ka intelligentsete transpordisüsteemide lisamine linnakusse. Intelligentsed transpordisüsteemid kujutavad endast liiklejat abistavaid lahendusi, mis vähendavad liiklemisel tekkivaid inimlikke eksimusi ja muudavad transpordivahendite liikumise linnakus sujuvamaks. Üheks tähtsaimaks lahenduseks on parkimiskohtade loenduri sidumine kasutaja mobiiliga näidates kasutajale täpselt ära parklas vabana seisva koha. Loodav liikuvussüsteemi arengu ideekavand on kasulik nii Ülemiste Cityle, Tallinna linnale, ÜC piirkonnas tegutsevatele ettevõtetele kui ka kõigile linnaelanikele. Ülemiste City saab liikuvussüsteemi ideekavandist ideid kogu linnaku jätkusuutlikuks arendamiseks ja laiendamiseks, et ka tulevikus ÜC-s töötavad 20 000 inimest jõuaksid linnakusse ja linnakust välja ilma suuremate probleemideta. Samuti on loodud ideekavandist abi Tallinna linna arengul, kuna ÜC areng peab käima paralleelselt kogu linna arenguga. ÜC iseärasuste lahendamine on üks Tallinna linna suurimaid valupunkte, mille transpordialased lahendused nõuavad konkreetseid ja põhjendatuid ideid. Töö autorid usuvad, et loodud ideekavand pakub Tallinna linnale Ülemiste Cityga seotud liikuvussüsteemi arendamisel arvestatavaid lahendeid. Antud lahendite rakendamisel on sellest kasu linnaelanikel, kes võidavad aega igapäevasel liikumisel kodust-tööle ja töölt-koju ning seda kõikide liikumisviiside abil alustades kergliiklusest ning lõpetades ühistranspordiga. Samamoodi võidavad voolavast liikuvussüsteemist ka ettevõtjad, kuna hästi ligipääsetav linnak ning turvaline elukeskkond meelitavad sinna rohkem inimesi. Antud töö nõrkuseks on ideede mõnetine pinnapealsus, mistõttu soovitame uutele uurijatele antud uurimistöös välja toodud lahendustega süvitsi edasi minna ning uurida iga idee ja nendega seotud tegurite mõju veelgi põhjalikumalt.Nimetus Piiratud juurdepääs Ülemiste City liikuvussüsteemi arengu ideekavand(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Punane, Erik; Janno, JelizavetaÜlemiste City liikuvussüsteemi probleemid saavad alguse kogu Tallinna linna autode arvu kasvust. Inimestele meeldib auto ning selle konkurentsieelised võrreldes ühistranspordi ja kergliiklusega on märgatavalt paremad. Autotransport on mugav ning võimaldab liikuda inimestel praktiliselt uksest ukseni. Ühistranspordi kasutamisel tuleb varuda aega ka jalgsikäiguks, kuna liinivõrk ei ole nii paindlik, kui autoga liigeldes ning tihtipeale ei leidu bussis ka piisavalt istekohti, mis tähendab, et inimene peab terve liikumisteekonna seisma. Samuti ei ole Tallinnas soodustatud ka kergliiklus, sest kergliiklusteede võrgustik on katkendlik ning ei võimalda inimestel ilma sõiduteed ületamata liikuda punktist A punkti B. Lähtuvalt aga autokasutuse aina kasvavast osakaalust Tallinnas teiste liikumisviiside suhtes tekib linnaliikluses aina enam probleeme. Põhilised probleemid on ummikud ning parkimiskohtade puudus. Suurimad probleemid on tekkimas just nimelt autorite poolt uuritud piirkonnas Ülemiste Citys. Selleks, et ühistransport ja kergliiklus autoga konkurentsivõimelisemaks muuta tuleb parandada nende infrastruktuuri ja optimeerida nende liinivõrku. Samuti on ka Ülemiste City kui ärilinnaku probleemiks suur autokasutajate hulk ning seejuures pidev töötajate arvu kasv. Praegusele 6500 töötajale oodatakse prognooside kohaselt aastaks 2025 juurde ca 15 000 töötajat, kellest ligikaudu 60% tuleb tööle autoga. 40% töötajatest tuleb tööle, kas ühistranspordiga, kergliiklust kasutades või kasutades mitut liikumisviisi ühe teekonna jooksul ning antud protsendid võivad lähtuvalt linnaosast märgatavalt erineda. Sellise tendentsi põhjuseks on peamiselt sobivate ühistranspordiühenduste ja kergliiklusvõrgustiku puudumine. Ühistranspordi- ja kergliiklusvõrgustiku arendamine võimaldab vähendada autokasutajate arvu ning suunta autokasutajaid valima alternatiivseid liikumisviise. Peamised piirkonnad, kus ühistranspordivõrgustikku parandada ja kuhu lisaliine lisada on Rae vald, Nõmme linnaosa, Haabersti linnaosa, Kristiine linnaosa ja Viimsi vald. Antud piirkondade ühistranspordikasutajate arv oli keskmiselt 30-40% väiksem kui nimetamata jäänud Tallinna linnaosades. Ülemiste Cityt läbiva liinivõrgu parandamiseks on headeks lahendusteks Rail Balticu ühisterminali rajamine Ülemiste City vahetus-lähenduses ning Ülemiste City bussipesa KOKKUVÕTE 133 loomine linnakus. Antud lahendused võimaldaksid lisada ÜC-sse liikuma lisa ühistranspordiliine kõikidest Tallinna piirkondadest. Lisaks bussi- ja trammiliinidele parandab RB ühisterminali rajamine ka rongiühendust ÜC ja nii kogu Eesti kui ka erinevate Tallinna piirkondade (Nõmme, Kesklinn, Kristiine) näol. RB rajamisega väheneksid sõiduajad märgatavalt ning Tallinna ja Tartu ühendamine võtaks teoreetiliselt vähem aega kui Lasnamäelt autoga Põhja-Tallinnasse liikumine tipptunnil. Lisaks loob antud projekt otseühenduse Paldiski ja Keila linnade ning Nõmme linnaosa ja ÜC vahel kelle elanikud ka igapäevaselt raudteetransporti kasutavad. Antud projekt tooks endaga kaasa ka kergliiklusteede rajamise raudtee alt Euroopa väljaku ning Suur-Sõjamäe ja Peterburi tee-vaheliste ühenduste näol. Suur-Sõjamäe ja Peterburi tee-vahelised ühendused jääksid läbitavaks nii autodele kui ka kergliiklejatele, kuid need soodustaksid Ülemiste City liikuvussüsteemi sidumist naaberlinnaosadega ning suunaksid autovoolu suurematest ristmikest eemale. Autokasutamine ei ole küll halb, kuid auto kasutamine hõlmab linnatänavatelt suure pindala. Autorite poolt läbiviidud vaatluste ja intervjuude käigus selgus, et nii Tallinna kui ka Ülemiste City autostumise peamiseks põhjuseks on see, et autodes istub peamiselt üks inimene. Kui tõsta näiteks tänaval liikuvast neljast autost inimesed kokku ühte autosse oleks meil tänavatel 75% vähem autosid. Autorite poolt uuritud võimalusest luua Ülemiste Citysse linnakupõhine sõidujagamise platvorm olid ligi 40% autojuhtidest nõus kolleegi autosse istuma juhul kui ta liigub tema soovitud marsruudil. See tähendab, et Ülemiste Citysse suunduvatest autodest oleks võimalik ligi kaks neljandikku autodest vähendada. Kuigi transpordiliikide jaotumuse osakaal võib jääda samaks, võib suureneda erinevate transpordiliikide kasutajate hulk trastiliselt, mis omakorda toob kaasa ka suurenenud autode voolu Ülemiste Citysse. Kui juba praegu ummistuvad ÜC sisetänavad, parklad ning Ülemiste liiklussõlm autodega, siis tulevikus on olukord veelgi keerulisem. Olukorra leevendamiseks ning liikluse voolavamaks muutmiseks tuleb luua ühendavaid sõlmi ümbritsevate piirkondadega. Uuteks sõlmedeks võivad olla väiksemad läbikäigud eelnevalt mainitud Suur-Sõjamäe ja Peterburi tee-vaheliste ühenduste näol või suuremad magistraalid Tallinna väikse ringtee näol. Nii väiksed kui suured infrastruktuuri arendused võimaldavad vähendada Ülemiste liiklussõlme ummistumist märgatavalt. Samuti parandab liikuse voolavust ka intelligentsete transpordisüsteemide lisamine linnakusse. Intelligentsed transpordisüsteemid kujutavad endast liiklejat abistavaid lahendusi, mis vähendavad liiklemisel tekkivaid inimlikke eksimusi ja muudavad transpordivahendite liikumise linnakus sujuvamaks. Üheks tähtsaimaks lahenduseks on 134 parkimiskohtade loenduri sidumine kasutaja mobiiliga näidates kasutajale täpselt ära parklas vabana seisva koha. Loodav liikuvussüsteemi arengu ideekavand on kasulik nii Ülemiste Cityle, Tallinna linnale, ÜC piirkonnas tegutsevatele ettevõtetele kui ka kõigile linnaelanikele. Ülemiste City saab liikuvussüsteemi ideekavandist ideid kogu linnaku jätkusuutlikuks arendamiseks ja laiendamiseks, et ka tulevikus ÜC-s töötavad 20 000 inimest jõuaksid linnakusse ja linnakust välja ilma suuremate probleemideta. Samuti on loodud ideekavandist abi Tallinna linna arengul, kuna ÜC areng peab käima paralleelselt kogu linna arenguga. ÜC iseärasuste lahendamine on üks Tallinna linna suurimaid valupunkte, mille transpordialased lahendused nõuavad konkreetseid ja põhjendatuid ideid. Töö autorid usuvad, et loodud ideekavand pakub Tallinna linnale Ülemiste Cityga seotud liikuvussüsteemi arendamisel arvestatavaid lahendeid. Antud lahendite rakendamisel on sellest kasu linnaelanikel, kes võidavad aega igapäevasel liikumisel kodust-tööle ja töölt-koju ning seda kõikide liikumisviiside abil alustades kergliiklusest ning lõpetades ühistranspordiga. Samamoodi võidavad voolavast liikuvussüsteemist ka ettevõtjad, kuna hästi ligipääsetav linnak ning turvaline elukeskkond meelitavad sinna rohkem inimesi. Antud töö nõrkuseks on ideede mõnetine pinnapealsus, mistõttu soovitame uutele uurijatele antud uurimistöös välja toodud lahendustega süvitsi edasi minna ning uurida iga idee ja nendega seotud tegurite mõju veelgi põhjalikumalt.