Sirvides Autor "Punga, Helen" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Vaimne vägivald lähisuhtes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-05) Punga, Helen; Mitendorf, AiriTöö on kirjutatud teemal „Vaimne vägivald lähisuhtes“. Töö mahuks on 48 lehekülge. Kasutatud allikaid on 81, millest 16 on võõrkeelsed. Uurimistöö puudutab valdkonda, mille aktuaalsus on Eestis fookusesse tõusnud viimase aastakümne jooksul. Lähisuhtevägivald rikub ja kahjustab inimõiguste ja põhivabaduste kasutamist või muudab need olematuks. 2020. aastal registreeriti Eestis 3987 perevägivallakuritegu, võrreldes 2019. aastaga on see ainult 3% vähem. Kuritegudest moodustas suurima osa paarisuhtevägivald. Riigikantselei poolt tellitud küsitlusest (2020. aastal) selgus, et kuu aja jooksul on üle 15-aastastest Eestis elavatest inimestest 4% kogenud vaimset vägivalda ning 1% füüsilist vägivalda oma lähedase poolt. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut on hinnanud perevägivalla kuludeks Eestis aastas 116,5 miljonit eurot. Lõputöö eesmärgiks on analüüsida vaimse vägivalla mõju ja tagajärgi lähisuhtes. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisküsimused: Kuidas selgitavad vägivalda kogenud naised vaimset vägivalda lähisuhtes? Kuidas selgitatakse vaimse vägivalla mõju enda elule? Millised on naiste hinnangul võimalused vaimset vägivalda ära tunda ja seda ennetada? Kuidas selgitavad vaimset vägivalda sotsiaalse õppimise teooria, feministlik teooria, sotsiaal-konstruktivistlik teooria ja sotsiaalse õppimise teooria? Töös on selgitatud vaimse vägivalla olemust lähisuhtes sotsiaalse õppimise teooria, feministliku teooria ja sotsiaal-konstruktivistliku teooria kohaselt. Töös on selgitatud kui suurt kahju vaimne vägivald lähisuhtes ohvrile põhjustab ja kuidas see ohvrit mõjutab. Lisaks on töös analüüsitud vaimse vägivalla mõju ja tagajärgi. Uurimistöö meetodiks on valitud kvalitatiivne uurimisviis. Andmete kogumiseks valitud meetod on intervjuu. Kasutatakse ettekavatsetud valimit. Ettekavatsetud valimi puhul valib liikmed valimisse uurija, lähtudes oma teadmistest, kogemustest ja eriteadmistest mõne grupi kohta. Valim on konkreetsed isikud, kellel on või oli kokkupuude vaimse vägivallaga lähisuhtes. Uuringus osales 7 täiskasvanut. Valimisse sobivate inimeste leidmiseks pöördus uurija erinevate Eestis asuvate naistevarjupaikade poole. Uurimistulemustest lähtuvalt võib öelda, et vaimne vägivald algab suhtes märkamatult, suhte alguses otsest manipuleerimist ei kasutata ja ohvrid ei oska ohumärke ära tunda noore vanuse tõttu ja kogemuste puudumise tõttu. Vägivallatsejatele on oluline omada kontrolli ja võimu oma partneri üle- feministlik teooria ja sotsiaal-konstruktivistlik teooria on selle seletamiseks välja toonud partiarhaalse ühiskonna, mis soodustab meeste võimu naiste üle ja naiste allumist. Vaimne vägivald jätab endast pikaajalised mõjud, millega on ohvritel keeruline hakkama saada ja mis segab nende igapäevaelu. Vaimse vägivalla tagajärjeks inimesele on depression, unehäired, ärevushäired, paanikahood, keskendumisraskused ja migreenihood. Värskelt suhtest välja saanud ohvrid vajavad mõjude märkamiseks aega. Vägivalla pealt nägemine mõjutab peres kasvavaid lapsi väga palju, lisaks kasutavad vägivallatsejad vaimset vägivlda ka laste peal ja seda eriti intensiivselt peale suhte lõppemist laste emaga. Vägivaldses kodus kasvanud lapsed hakkavad vägivallatseja käitumist matkima, seda kinnitab ka sotsiaalse õppimise teooria, mille kohaselt õpivad lapsed käitumismustreid just lähedastelt inimestelt. Vaimse vägivalla ennetamiseks on väga oluline noorema põlvkonna teadlikkuse tõstmine vaimse vägivalla olemusest paarisuhtes. Spetsialistide valmisolek vaimse vägivalla ohvritega töötades on ülioluline suhtest lõplikult lahti laskmiseks.