Sirvides Autor "Puust, Ivika" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Universaalse disaini põhimõtteid arvestav loomemajanduskeskus Põhja-Tallinnas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-30) Puust, Ivika; Tamm, Ralf
    2015. aastal andsid Ligipääsetavuse Foorum MTÜ ja ET INFOkeskuse AS välja projekteerimisjuhise “Ligipääsetav hoone ja keskkond”, mille eesmärk on anda juhised kõikidele inimestele sobiva liikumis- ja tegutsemiskeskkonna projekteerimiseks ja ehitamiseks. Autor toetab Ligipääsetavuse Foorum MTÜ mõtet raamatu eessõnas: “Oleme veendunud, et planeerides ja ehitades hooneid ja ümbrust, tuleb ligipääsetavuse soovituste järgimine lõppkokkuvõttes riigile majanduslikult soodsam. Ligipääsetavust planeerides ja ehitades näitab Eesti riik koos ametkondadega ka tegelikku head tahet täitmaks ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtteid. Ligipääsetavus on jätkuv areng, ligipääsetavus on kokkulepe ja ligipääsetavus võrdsustab.” [10] Et tagada ühiskonnas laiahaardelisem arusaam ligipääsetavuse tagamiseks, on autori soov tulevase arhitektina sellesse nii oma jõu kui ka nõuga panustada. Veebiseminaril “Avalike hoonete ligipääsetavus ehk kuidas luua head ja turvalist elukeskkonda kõigile” tõi Riigikantselei esindaja Keit Parts välja järgimist vääriva põhimõtte: “Selleks, et iga inimene tunneks end ühiskonnas tegusa, väärika ja teretulnuna, ei piisa, et üksik teenus või ehitis vastaks kaasava disaini põhimõtetele - oluline on kasutaja teekonna tervikvaade.” [11] “Mina olen tänav” viitab inimeste suhtumist teistesse inimestesse, olles aluseks parema või kehvema linnaruumi planeerimisel. Iga arendaja ja planeerija peaks enne jooniste koostamist objektil seisma ja tunnetama, kujutlema ning analüüsima erinevaid aspekte iga liikuja perspektiivist. Seni, kuni ühiskonnas on nii pimedaid, kurte, tumme või liikumisraskustega inimesi, eakaid, väikseid lapsi ja teisi erivajadusega või erivajaduseta inimesi, kes eelistavad liikuda jala ja saada oma teekonnalt parim võimalik kogemus, tuleb linna planeerida eelkõige neile mõeldes. Jan Gehl artiklis “Winning back the Public Spaces” toob välja järgneva: “Kui inimesed tänapäeval linnu kasutavad, siis mitte seetõttu, et neil oleks seda vaja, vaid sellepärast, et neile meeldib. Avalikud ruumid saavad kodanikele pakkuda atraktiivset ja tähendusrikast - muidu nad ei tuleks.” ja lisab “vajalik on hoolikas lähenemine inimkesksele disainile. … Head avalikud ruumid on väga armastatud ja hästi kasutatud avalikud ruumid.” [12] Erivajadustega inimeste võimalused tööturule sisenemiseks ja uute erialade omandamiseks on piiratud vajalike tugistruktuuride ja kohandatud keskkondade puudumise tõttu. Lõputöö eesmärk on aidata probleemi lahendamisele kaasa, luues Põhja-Tallinnasse universaalse disaini põhimõtteid arvestava loomemajanduskeskuse. Loomemajanduskeskuse eesmärk on pakkuda erivajadustega inimestele ligipääsetavat ja toetavat keskkonda, kus nad saavad omandada uusi oskusi ja siseneda tööturule kas keskuses asuvatesse ettevõtetesse või mõnda teise huvipakkuvasse büroosse majast väljaspool või rakendada saadud teadmisi oma ettevõtet luues. Loomemajanduskeskus pakub võimalusi uusi teadmisi saada nii muusika kui ka kunsti loomevaldkondades.