Sirvides Autor "Raat, Andri" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Üksikkorras valmistatud sõiduki kiirussignaali töötlus ja juhtarvuti modifitseerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Raat, Andri; Pärand, Lempu
    Antud lõputöös said kõik eesmärgid täidetud Kiirussignaali saamiseks näidikuteplokki kasutati induktiiv ABS andurit ning olemasolevat ABS hammasvööd poolteljel. Kuna sellisel hammasvööl oli hammaste arv erinev ja signaalikuju teine, kui originaalis kasutataval keelreleel, siis projekteeriti signaalitöötluseks teisendusplokk. Induktiivanduri sinusoidaalne signaal teisendati LM393 komparaatori abil digitaalseks nelinurksignaaliks. See omakorda loeti mikrokontrolleri abil, mõõdeti aega eelmisest ratta täispöördest ja arvutati selle info põhjal auto kiirus. Kiirus oli aluseks väljundsignaali sageduse arvutamiseks. Väljundsignaaliks oli samuti muutuva sagedusega nelinurklaine, mille abil juhiti transistorit, mis asendas keelrelee kontakte. Kuna väljundsignaali sagedus arvutatakse mikrokontrolleris, siis on võimalik muuta programmivastavalt kasutatavatele ratastele, seega spidomeeter näitab alati õiget kiirust. Väljundsignaali täpsus jääb 1% piiresse, mis on kiiruse puhul piisav. Põhjalikult uuriti ning kirjeldati paralleelmälu tööpõhimõtet ning informatsiooni paiknemist mälukiibis. Saadud informatsiooni põhjal projekteeriti ümberlülitusskeem, mis võimaldab lõppkokkuvõttes muuta mootori väljundkarakteristikat. Selle saavutamiseks asendati originaalis kasutatav mälukiip kaks korda suurema mahuga mälugaja paigutati kaks juhtprogrammi üksteise järgi. Ümberlülituseks ühelt programmilt teisele peab toimuma täpse ajastusega, mida projekteeritud lahendus arvestab. Samuti välditakselüliti lülitamisel tekkivat müra, mis digitaalelektroonikaga kokku ei sobi. Tulevikus on sama lahendust laiendades võimalik kasutada ka rohkem informatsiooni mahutavaid mälukiipe, ümberlülitused muuta digitaalseks ja selle abil implementeerida lisafunktsioone. Mootori väljundkarakteristika muutmiseks kirjeldati programmimälus paiknevate otsingutabelite formaati, vormingut ning viisi kuidas neid lokaliseerida ja visualiseerida. Kuna otsingutabelite funktsiooni saab ilma tehasedokumentatsioonita määrata vaid oletamise teel, siis teostati veojõustendis katsetused mille käigu optimeeriti täiskoormuse juures kasutatavaid otsingutabeleid ja saavutati keskmiselt 10% lisavõimsust. See näitas, et otsingutabelite optimeerimisega on võimalik väljundkarakteristikat muuta.