Sirvides Autor "Raev, Andres" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Talviste teehooldusmaterjalide analüüs ja alternatiivide leidmine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Raev, Andres; Pruunsild, Rene
    Lõputöö eesmärgiks oli analüüsida libedustõrjel kasutatavaid materjale/kemikaale ning leida neile alternatiive, sest käesoleval ajal ei ole libedustõrje, kui tehnoloogiline protsess, enam majanduslikult jätkusuutlik. Käesolevast lõputööst selgub ka Eestis peamiselt kasutusel olevate kemikaalide kahjulik mõju katetele, nõrgendades kivimi ja bituumeni vahelist naket, muutes bituumeni olekut ja lagundades kivimaterjali. Samuti on naastrehvide kahjustav mõju teekatetele kaudselt soolade kasutamise tagajärg. Kloriidide kasutamise tagajärjed on ka raskemetallide lahustumine põhjavees, kemikaalide jääkide ladestumine ja vee hapnikusisalduse vähenemine, samuti mõjuvad kloriidid kahjustavalt liiklusvahenditele ja raudbetoonkonstruktsioonidele (sildade tugisambad, käsipuud ja joatorud). Lõputöö tulemusena käsitleti ka ilmaennustust Eestis - analüüsiti kasutusel olevaid süsteeme ning võrdluseks toodi välja Rootsi ja Sloveenia, kus on kasutusel ilmastikumudel. Analüüs ilmaennustusest on oluline sellepärast, et see on tõusnud üheks tähtsaimaks teguriks libedusetõrjel. Ilmaennustus on valdkond, mille abil oleks võimalik kloriide puistamisega kaasnevaid kulutusi kokku hoida kui ka tõsta töö efektiivsust ning vähendada kahju keskkonnale. Lõputöös ühe eesmärgina toodi välja alternatiive, mida nii Eestis kui ka mujal maailmas on katsetatud, sest paljud riigid on suutnud kloriidide kasutamist suuresti piirata just tänu alternatiividele (kemikaalid, innovaatilised lahendused). Ühe alternatiivina võiks autori arvates kaaluda pindamist või SafeLane. Pindamise puhul pikeneb nii katendi eluiga ja paraneb tee enda nn „vastupanuvõime“ libedusele, samuti vähenevad talvised hooldekulutused, sest tänu tee ebaühtlasele struktuurile tuleb kemikaale vähem puistata. SafeLane on üks vähestest ülekatte tüüpidest, millel on olemas libedust tõrjuvad omadused, sest selle pealiskihis sisalduv täitematerjal sisaldab jäätõrje ja jäätumisvastaseid kemikaale. Kemikaalid, mida Eestis võiks kasutada, on autori arvates järgnevad: Eco-Thaw ning MgCl2. EcoThaw eeliseks on toime pikaajalisus ning efektiivsus madalatel temperatuuridel, samuti väiksem kemikaali tekitatav mõju transpordivahenditele ning teekattele. MgCl2 hind on tänu väiksematele kuludele NaCl-ist odavam. Samuti on MgCl2 metalli, betooni ja asfaltkatte ning keskkonna suhtes ohutum kui NaCl. Autori hinnangul tasuks ühe alternatiivina uurida ka anti-icing tehnoloogiaid, sest nagu ÜLE uuringust selgus, on ülihüdrofoobne kate võimeline takistama jää teket veega kokkupuutel isegi temperatuuril –20oC, ning see hoiaks tänu katte enda vastupanuvõimele hooldekulud pea olematud. Kokkuvõttes leiab autor, et mitme alternatiivi kasutuselevõttu tuleks kaaluda, sest nagu käesolevast lõputööst selgub, ei ole praegu kasutatavad kemikaalid majanduslikult ning efektiivsuselt parim lahendus. Samuti peab autor oluliseks Eesti ilmaennustusmudeli välja töötamist, ning selle väljatöötamine võiks autori arvates saada Maanteeameti suuremaks eesmärgiks lähimate aastate jooksul.