Sirvides Autor "Rand, Kaur" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Jalg- ja jalgrattateede talihoole Tallinnas
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Rand, Kaur; Pruunsild, Rene
    Tallinna kergliiklusteedel on olukord hea, välja arvatud ekstreemsetel juhtudel. Puhastamine toimub süsteemselt ja koristusfirmad ei saa endale võtta riski seda lohakalt teha, sest nende tööd kontrollitakse pidevalt ning mängus on suured rahad. Sõita võib olla raske, juhul kui talv on mitmete sulamis-külmumistsüklitega ning maas on palju jääd. Selle vastu ei aita isegi graniitkillustik. Tuleb tappteraga sooned sisse teha ning see võimaldab libedust tõrjuda, kuid jääd eemaldamata ei saa head tulemust niikuinii. Kergliiklusteedel pole lubatud kloriide kasutada, sest see muudab tee samasuguseks ühtlase vee-lörtsiseguse massiga kaetud alaks nagu sõiduteed. Välismaal kasutatavaid lahendusi uurides selgus, et seal kasutatakse mitmeid meil mitte rakendust leidvaid lahendusi, nagu näiteks köetavad teed, mida võiks siin näiteks paljurahvastatud kesklinna bussiootepaviljonide juures proovida. Nagu eelpool mainitud, võiks sellised küttega lahendused käsitööbrigaade asendada, kuna nende poolt tehtavad alad ei ole pindalalt väga suured ja asetsevad pigem hajutatult laiali. Seega oleks pikemas perspektiivis neid majanduslikult mõttekas rajada. Suuremate teede ning kergliiklusteede eest hoolitsevad Tallinna Kommunaalameti lepingupartnerid, kellega Kommunaalamet sõlmib lepingu seitsmeks aastaks. See annab neile võimaluse uusi masinaid soetada ning samas muudab ka koostöö sujuvaks, kuna aastatega on töötajatel ja juhtidel juba kõik kitsaskohad teada. Hea on ka Tallinna Linnavalitsuse nõue, et masinad oleksid varustatud GPS seadmetega, sest nii on võimalik trajektoore ja tööaegasid reaalajas jälgida. Seega tundub, et töösuhe Kommunaalameti ja lepingupartnerite vahel toimib hästi. Testist selgus, et teede seisundi¬nõuded tagatakse õigeaegselt. Põhjus, miks Tallinnas talvel nii vähe jalgrattureid leidub, on arvatavasti selles, et kergliiklusteede võrgustik on väljaarendamata. Jalgratturid peavad kohati liiklema sõiduteel, millel kasutatakse libedusetõrjeks kloriide, mis lume lörtsisarnaseks moodustiseks muudavad. See hakkab nii ratturile kui ka ta liiklusvahendile külge. Lahenduseks võiksid olla eraldatud jalgrattateed, millel ei kasu-tataks kloriide, vaid lükataks lihtsalt lumi ära ning vajadusel puistataks teele killustikku. Suureks ohuallikaks on sõiduteele kogunenud lumi, mis lükatakse tee äärtesse, kuhu moodustuvad kiiresti lumevallid. Seetõttu pole jalgratturitel võimalik seal sõita ning tihti tuleb autodega sama rada jagada. Teiseks suureks murekohaks on majaomanikud, kes ei saa kohati hakkama kinnistuesiste hooldamisega ning need muutuvad jääväljadeks. Lume lükkamata jätmisel võib lumekiht muutuda liiga paksuks, mis samuti soodustab jää tekkimist, juhul kui ilmad peaksid vahepeal soojemaks ja siis taas külmaks minema. Osades linnades, näiteks Paides, on sellele mõeldud, et hakata kinnistuomanike eest ise kõnniteid puhtaks lükkama. Ilmselt osutuks see liialt kulukas, kuid raskete ilmastikuolude korral võiks olla lisaks omanike organiseeritud koristusele abi ka kohalikult omavalitsuselt, näiteks sahaga varustatud ATV näol, millega saaks ka vajadusel graniitkillustikku puistata. Kui inimesed kukuvad ja ennast tänavatel ohustatuna tunnevad, siis ei aita süüdlase otsimine, vaid see, et olukord paraneks. Siinses kliimas tuleb aeg-ajalt ette talvesid, mil sajab alla tohutu kogus lund ning mis tekitab hulga erinevaid probleeme. Seda eriti lumekuhjade näol, mida pole sageli võimalik kuskile ladustada. Linnavalitsus võiks tagada korra talve jooksul iga maja lume äraveo, sest tänavatele kogunenud lume tõttu pole jalgsi liiklemiseks piisavalt ruumi ning piiratud on ka vaateväli. Lõputöö alguses esitatud küsimusele, kas Tallinnas tehtav jalg- ja jalgrattateede talihooldus on piisavalt hea ja hästi korraldatud, võib vastata üldjoontes jaatavalt, välja arvatud juhtudel, kui on suurem lumesadu või külmumis-sulamistsüklid. Arendamist vajaks eelkõige kohaliku omavalitsuse kaasabi raskete ilmastikuolude korral eraisikutele ja ühistutele ning süsteemse, eraldatud ja korrektselt hooldatud jalgrattateede võrgustiku väljaarenamine.