Sirvides Autor "Randmaa, Siiri" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Tootmisettevõtte majandusaasta aruande vastavus Eesti Finantsaruandluse Standardile
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Randmaa, Siiri; Luts, Siiri
    Lõputöö teemaks valis autor ,,Tootmisettevõtte majandusaasta aruande vastavus Eesti Finantsaruandluse Standardile“. Kõik ettevõtted peavad esitama majandusaasta aruande. Oluline on teha seda õigesti ja õigeaegselt, kuna see on kõigile kättesaadav ja on kui ettevõtte visiitkaart. Majandusaasta aruanne sõltub ettevõtete suurusest, millest peab see koosnema. Väikeettevõtjad ei pea väga põhjaliku majandusaasta aruannet koostama, vaid võivad esitada lühendatud aruande, mis koosneb bilansist, kasumiaruandest, lisadest ja tegevusaruandest. Neli lisa on kohustuslikud kõigile ettevõtetele, väikeettevõtjatel tuleb esitada kuni üheksa lisa, need täiendavad põhiaruannet. Autori valitud ettevõtte aastaaruandes on koostatud 7 lisa. Koostades majandusaasta aruannet, siis tasub kindlasti põhjalikult süveneda Raamatupidamise seadusesse ja Eesti finantsaruandluse standarditesse. Kindlasti tuleks võtta eesmärgiks jälgida põhiprintsiipe, et oleks usaldusväärsus. Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutatakse deduktiivset lähenemisviisi. Selleks on dokumendivaatlus ja poolstruktureeritud intervjuu ettevõtte raamatupidaja ja juhiga. Dokumendivaatlusena võetakse aluseks Freezedry OÜ majandusaastaaruanne, raamatupidamise sise-eeskiri. Majandusaasta aruannet võrreldi Raamatupidamise Toimkonna juhendite ning Raamatupidamiseseadusega. Tulemused pandi töösse kirjaliku tekstina ja tehti parendus ettepanekud. Freezedry OÜ puhul on tegu väikeettevõttega, seega koostab Raamatupidamise seadusest tulenevalt lühendatud aruande. Esimese asjana. viiakse läbi aruandeaasta lõppemisel nii varade kui ka kohustiste inventuurid ning vajadusel tehakse reguleerivad parandus kanded. Vaadatakse läbi ostjatelt laekumata arved ja saadetakse välja saldoteatised. Aruandeaasta lõppemisel kontrollitakse ostu- ja müügiarved, pangakontod, sularaha kassas ning tehakse lõpetamiskanded ja suletakse tulu- ja kulukontod, mis vastab raamatupidamise seaduse §15 lg 3. Bilansi analüüsimisel ja võrdlusel Eesti Finantsaruandluse Standardiga selgus, et bilanss ei vasta nõuetele. Vaatlusel ja poolstruktureeritud intervjuus selgus, et bilansi kirje nõuded ja ettemaksed ei vasta Eesti Finantsaruandluse Standardile. Nimelt nõuded on ülehinnatud. Lõputöö koostaja tegi ettepaneku, et nõuded ja ettemaksed uuesti ümber hinnata ja vajadusel pikaajalised nõuded kanda ebatõenäoliselt laekumata arvete kontole ja lootusetult tasumata arvete kontole. Bilansi analüüsimise käigus selgus, et immateriaalse põhivara konto all on kajastatud kontori tehnika. See ei ole vastavuses Eesti Finantsaruandluse Standardiga. Lõputöö koostaja tegi ettepaneku varad ümber hinnata. 27 Samuti tegi lõputöö koostaja ettepaneku kasutada bilansis alakirjeid, et bilanss oleks detailne. Ettevõttes kasutatakse kasumiaruande skeem 1 ja kulud on liigendatud vastavalt nende olemusele. Vajalik info on kasumiaruandes välja toodud. RTJ2 ütleb, et väikeettevõte on kohustatud raamatupidamise sise-eeskirjas välja tooma, milliseid tulusid ja kulusid kasumiaruande kirjetel kajastatakse ning kasutama järjepidevalt sama liigendust. Vaadates ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja ja 2022 ja 2021 majandusaasta aruandeid, vastab ettevõtte kasumiaruanne RTJ2s väikeettevõttele esitatud nõuetele. Poolstruktureeritud intervjuust selgus, et perioodilised maksed nagu näiteks autode kindlustused kantakse kuludesse perioodiliselt, seega võib väita, et kasumiaruanne vastab Raamatupidamise seaduse §16 lg 6 nõuetele. Kasumiaruanne vastab Eesti Finantsaruandluse standardile. Aastaaruande vaatlusel selgus, et ettevõte esitab 7 lisa. Ettevõtte aastaaruande lisa 1s oleks vaja teha muudatusi. Lisa 1 ei vasta arusaadavuse printsiibile. Samuti oleks vaja teha parendusi ettevõtte tegevusvaldkonna osas, toitude valmistamine ja edasimüük annab ettevõttele lisandväärtust. Samuti oleks vaja täiendavat informatsiooni ettevõttes planeeritavate investeeringute suhtes. Arvestuspõhimõtetes oli välja toodud rahavoogude aruanne. Selle võiks välja jätta, kuna aastaaruandes ei ole rahavoogude aruannet esitatud. Seega ei vasta ka see osa arusaadavuse printsiibile. Ülejäänud lisad vastavad Eesti Finantsaruandluse Standardile. Uuringu käigus leiti erinevatest materjalidest, et raamatupidamises hinnatakse varad üle ja põhivead tekivad ka aasta aruande koostamisel nende lisades. Lõputöös selgus, et see info peab paika. Uuritava ettevõtte aastaaruandes selgus, et vead olid tekkinud varade kajastamisel bilansis ning vigu esines ka lisades. Samuti saaks ka tegevusaruannet täiendada. Uuringu käigus sai selgeks, et majandusaasta aruanne on väga oluline dokument, mis on kui ettevõtte visiitkaart. Majandusaasta aruande koostamisel on oluline järgida raamatupidamise Eesti Finantsaruandluse standardis sätestatud hea põhimõtteid ja kehtivaid seadusest tulenevaid nõudeid. Kõikidele ettevõtetele ei ole määratud samad tingimused. Väikeettevõtjad võivad esitada lühendatud aruande, kus on välja toodud olulisem info nii riigi kui ka teiste info tarbijate jaoks. Uuringu tulemusel saab väita, et lõputöös püstitatud eesmärk sai täidetud