Sirvides Autor "Reiman, Timo" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Jäätmehooldus Vaskrääma Külas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Reiman, Timo; Monica, VilmsKäesoleva lõputöö eesmärk on uurida korraldatud jäätmeveo toimimist Vaskrääma külas. Vaskrääma on väike küla Pärnumaal, Paikuse vallas. Elanike arv on 2015 a. seisuga 86 ja Paikuse vallavalitsuse andmetel on külas 32 majapidamist, neist umbes 10 on suvilad, kus alalisi elanike ei ela, ühtegi korterelamut ei ole. Vaskrääma küla on liidetud korraldatud jäätmeveoga. Korraldatud jäätmevedu loodi selleks, et liita kõik jäätmetekitajad selle korraldusega ja et oleks tagatud jäätmete parimal viisil käitlemine. Paikuse valla jäätmekavas on kirjutatud piirkonna probleemidest (madal keskkonnateadlikus, puudulik keskkonnajärelevalve, sorteerimisvõimaluste vähesus) ja põhilistest eesmärkidest, mis parendaks piirkonnas jäätmekäitlust. Autor leiab, et jäätmekäitlus Vaskräämas on juba parenenud tänu korraldatud jäätmeveo kehtestamisele. See korraldus on tõstnud inimeste keskkonnateadlikust ja parendanud jäätmete käitlemist. Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kirjutatakse kuidas säilitada vallas puhas ja tervislik elukeskkond ja kuidas iga selle piirkonna elanik peaks enda tekitatud jäätmete eest hoolt kandma. Lõputöö praktilises osas viib autor läbi uuringu, eesmärgiga luua ülevaade küla jäätmekäitlusest. Sellest järeldub, et üldiselt korraldatud jäätmevedu Vaskräämas toimib, elanike jäätmed viiakse ära jäätmeveosagedusega üks kord kvartalis, ohtlikke jäätmeid kogutakse üks kord aastas kogumisringil, jäätmevedu korraldab Ragn-Sells AS aastani 2016, elanikud sorteerivad eelisjärjekorras neid jäätmeid millel on kohene rahaline väärtus (panditaara ja metall) ning vähem sorteeritakse jäätmeid, mis ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmatud, igasugune info jäätmemajanduse kohta hangitakse erinevatest meedia või reklaam vahenditest (internet, ajalehed). Uuringust selgub, et Vaskrääma jäätmekäitlusest ei puudu ka probleemid. Näiteks elanikke häirib jäätmeveoki hilinemine ja et veok lõhub külateid. Probleemidena avaldusid asjaolud, et jäätmevedaja ei tule kaugemal asuvale konteinerile järgi ja esitab tühisõidu arveid. Harva jäätmeveosageduse tõttu täituvad konteinerid üle mahu ja põhjustavad ebameeldivust ning jäätmete sorteerimis-võimalused on piiratud. Kõikidele probleemidele pakub autor välja omapoolsed parendus ettepanekud. Enamasti saab häiringutest ja probleemidest vabaneda, tehes koostööd kõikide osapooltega, näiteks hoiustada oma konteinerit sellises kohas kuhu jäätmevedaja saab probleemideta ligi ja parendada kinnistu juurdepääsu teede olukorda. Kõige olulisema lahendusena peab autor vajalikuks jäätmepunkti loomist, et küla elanikel oleks võimalik oma sorteeritud jäätmed ära anda ja seeläbi vabaneda probleemist, konteineri üle täituvus. Lisaks tekitab see võimaluse majanduslikult säästa, sest kui inimene sorteerib kõik oma jäätmed, ei pruugi tal enam konteinerisse midagi jääda ja seetõttu võib tekkida võimalus vahetada suur konteiner väiksema vastu. On võimalik, et jäätmepunkti kaasataks ka kõikide küla elanike segaolmejäätmed, mis hea toimimise korral on võimeline lahendama kõik häiringud ja probleemid korraldatud jäätmeveoga Vaskräämas. Lõpetuseks saab öelda, et jäätmehooldus valdkonnas võib alati leida vigu, mis põhjustavad probleeme, kuid ei ole olemas lahendamatuid olukordi.