Sirvides Autor "Reinart, Volmer" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Tootmislogistika automatiseerimine AGV robotite rakendamise teel ettevõtte MS Balti Trafo näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-16) Reinart, Volmer; Kase, Andres
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli pakkuda ettevõttele MS Balti Trafo praktilisi juhiseid AGV robotite integreerimiseks tootmislogistika protsessi, mille tulemusena saab ettevõte vähendada tööjõuressursi raiskamist ning seeläbi kasutada enda kvalifitseeritud tööjõudu rohkem väärtust lisava töö teostamisel. Eesmärgi üheks olulisemaks punktiks oli ettevõtte protsesside jaoks sobiliku AGV roboti ostusoovituse tegemine. Eesmärgi saavutamiseks teostas töö autor mitmeid uuringuid, analüüsis tulemusi ning tulemuste põhjal andis oma hinnangu ja esitas selle põhjal enda ettepaneku. Uuringu läbiviimiseks kasutas autor avatud allikaid ning tugines ettevõtte protsessidest tulenevatele sisemistele andmetele, toetus varasemale töökogemusele tootmisjuhina ja praegusele töökogemusele selles ettevõttes protsessiinsenerina. Kõige selle põhjal suutis töö autor anda kaalutletud ja põhjaliku ettepaneku roboti soetamiseks. Esimese sammuna asus töö autor välja selgitama ettevõtte MS Balti Trafo vajadusi seoses tootmisligistika automatiseerimisega AGV robotite juurutamise teel. Sel eesmärgil korraldas autor informatiivse koosoleku ettevõtte juhtkonnale, mille raames tutvustas AGV robotite kasutamise võimalusi ning erinevate robotite sobivust ettevõtte spetsiifiliste protsesside ja töökeskkonnaga. Koosoleku jaoks valmistas autor ette põhjalikud juhendmaterjalid, mis kirjeldavad üksikasjalikult AGV robotite olemust, nende ülesehitust, erinevaid robotite variatsioone ning nendega kaasnevaid süsteeme. See materjal aitas tõsta juhtkonna teadmiste taset ning valmistada neid ette teadlike otsuste tegemiseks. Koosolekul juhtis töö autor arutelu, esitades olulised küsimused ja juhtides tähelepanu ettevõtte spetsiifilistele nõudmistele nagu ruumilised piirangud, töötajate ohutus ja tootmisprotsessides kasutatava kauba laad. Koosoleku käigus analüüsiti erinevaid robotitüüpe, nende manööverdusvõimet ja integreeritavust olemasolevate süsteemidega. Lõpuks valisid koosoleku osalejad konsensuse teel protsessi jaoks sobilikuks robotiks Mir 250 platvormroboti, mis paistis silma oma kompaktsuse, paindlikkuse ja võimega toime tulla ettevõtte logistika- ja tootmisnõuetega. Autor jäädvustas koosolekul tehtud otsused ja valmistas ette järgmised sammud roboti integreerimiseks ettevõtte tootmislogistika protsessi. See teostatud koosolek näitas, kuidas töö autor viis läbi süstemaatilise uurimis- ja otsustusprotsessi, tagades, et juhtkonna valikud põhineksid kindlatel teadmistel ja ettevõtte tegelikel vajadustel. Järgmiseks kaardistas töö autor põhjalikult ettevõtte tootmislogistika protsessi, et mõista kauba liigutamiseks kuluvat tööjõu ressurssi, tuvastada kasutatavaid liikumisteid, transporditava kauba tüüpi, liikumise sagedust, kauba mahtusid ja kaalu. Eesmärgiks oli saada sügavam ülevaade praegustest tootmislogistika protsessist ning tuvastada potentsiaalsed takistused AGV robotite integreerimisel. Tootmislogistika protsessi kaardistamiseks dokumenteeris töö autor kõik tootmislogistika protsessi sammud, alates tootmistellimuse loomisest kuni selle täitmiseni. Autor kirjeldas detailselt igat etappi, mis andis tervikliku pildi kauba liikumisest kogu ettevõttes. Seejärel koostas autor protsessi voodiagrammi, mis aitas mõista kauba liikumist samm sammult ja nende etappide omavahelist sõltuvust. Voodiagrammi eesmärk oli lihtsustada protsesside mõistmist ja tuvastada protsessis olevad pudelikaelad. Andmete kogumiseks lõi töö autor struktureeritud tabeli, mida täitsid ettevõtte osakondade töötajad viie järjestikuse päeva jooksul. Tabelisse kanti andmed kauba liikumise kohta, sealhulgas transportimiseks kulunud aeg, kauba kaal, transpordiviisid ja kaasas olnud tootmislehed. See süstemaatiline andmekogumine võimaldas koguda täpset informatsiooni protsessi efektiivsuse ja kauba liikumise kohta. Pärast andmete kogumist analüüsis töö autor saadud informatsiooni, kasutades Exceli pöördtabeli funktsiooni. See analüüs tuvastas logistilised pudelikaelad, keskmised kauba liikumise ajad, kauba kaalud, tööjõuressursi kulu ja enamkasutatavad transpordiviisid. Analüüsist saadud teave aitas AGV robotite efektiivse marsruudi ja tööaja kavandamisel, aitas hinnata millistes osakondade ja kaupade puhul robotiseerimisest maksimaalne kasu saadakse ning millist tüüpi robotit oleks mõistlik kasutada. Kolmandaks koostas töö autor tootmisettevõtte MS Balti Trafo põhjaliku asendiplaani, mis andis visuaalse ülevaate tootmishoone olulistest komponentidest, nagu osakonnad, liikumisteed, kauba laadimisalad, robotite laadmisjaamade asukohad ja robotite liikumistrajektoorid. Esimene samm oli robotite liikumisraja kavandamine. Autor määras asendiplaanil robotite liikumisraja ja suuna. Liikumisrada kavandati ühesuunalisena, arvestades olemasolevate käiguteede ja uste laiusega, robotite nõutava liikumisraja laiusega ning töötajate ohutusega. Järgnevalt tähistas autor asendiplaanil kauba transportimise tornriiulite asukohad. Tornriiulite asukohad valiti vastavalt hetkel kasutuses olevatele kauba ladustamisaladele. Viimase sammuna paigutas autor asendiplaanile robotite automaatsed laadimisjaamad. Laadimisjaamade joonestamisel võttis autor aluseks Mir 250 roboti laadimisjaama mõõtmed. Laadimisjaamade asukohad planeeriti tootmishoone kolmesse erinevasse paika, robotite liikumistrajektooride äärde. Viimase etapina asus töö autor valima sobivat robotit MS Balti Trafo tootmislogistika protsessi tarbeks, eesmärgiga automatiseerida ja tõhustada kauba liikumist ettevõttes. Valiku tegemisel otsis autor vastuseid töö algfaasis esitatud uurimisküsimustele, mis käsitlesid töökeskkonda, tööülesandeid, tööaega, transporditava kauba laadi, navigeerimistehnoloogiat, süsteemi integreeritavust ja jätkusuutlikkust. Need küsimused aitasid täpselt kindlaks määrata, millised robotite tehnilised ja funktsionaalsed omadused on ettevõtte jaoks esmatähtsad. Roboti valimise esimeseks sammuks oli ettevõtte juhtkonna poolt eelistatud Mir 250 platvormroboti sobivuse hindamine. Sobivuse hindamisel arvestas töö autor ettevõtte protsesside iseärasusi ja töökeskkonnast tulenevaid tehnilisi nõudeid. Robot pidi suutma transportida kaupa tornriiulite abil, mis tulenes juhtkonna koosoleku arutelu põhjal tehtud järeldustest. Sellele vaatamata otsustas töö autor otsida alternatiive, et valik ei oleks langetatud ainult ühe isendi põhjal. Teise kandidaadina valis töö autor Omron Automationi toodetud LD 250 roboti, mis vastas sarnastele kriteeriumidele kui Mir 250 robot. Töö autor koostas mõlema roboti võrdlustabeli, mis sisaldas tehnilist dokumentatsiooni ja spetsifikatsioone, et objektiivselt hinnata nende sobivust ettevõtte vajadustega. Võrdlustabeli põhjalik analüüs näitas, et kuigi Mir 250 robotil oli mitmeid eeliseid, osutus Omron LD 250 sobivamaks, arvestades selle pikemat eluiga, madalamat hinda, paremat vastupidavust, sobivust kitsamatesse töökeskkonna tingimustesse, ning sõidukoridori laiuse nõudeid. Lõpuks, võttes arvesse kõiki kogutud andmeid ja teostatud analüüse, soovitas töö autor ettevõttel MS Balti Trafo soetada Omron LD 250 platvormrobot koos tõstemooduli ja robotile sobiva tornriiuliga. See valik põhines töökeskkonna nõuetel, roboti elueal, hinnal ja tehniliste omaduste sobivusel ettevõtte protsessidest tulenevatest nõudmistest. Töö autor esitas oma soovituse põhjalikult, tuues välja kõik asjakohased põhjendused, mis toetasid Omron LD 250 roboti valikut. Kokkuvõtteks võib öelda, et töö autor suutis edukalt täita lõputöö eesmärgid, pakkudes ettevõttele MS Balti Trafo praktilisi juhiseid AGV robotite integreerimiseks tootmislogistika protsessi. Autor viis läbi mitmeid uuringuid ja analüüse, tuginedes nii avatud allikatele kui ka ettevõtte sisemistele andmetele, mille tulemusel jõudis töö autor teadliku ja põhjendatud soovituseni sobiliku AGV roboti soetamiseks. Autori metoodiline lähenemine ja süsteemne analüüs tagasid, et ettevõtte juhtkonna otsused põhinesid kindlatel teadmistel ja tegelikel vajadustel. Töö käigus selgitatud asjaolud ja tehtud ettepanekud aitavad ettevõttel vähendada tööjõuressursi raiskamist ja suunata kvalifitseeritud tööjõudu rohkem väärtust lisavatele ülesannetele, mis kokkuvõttes aitab kaasa ettevõtte efektiivsuse ja produktiivsuse suurendamisele.