Sirvides Autor "Remets, Oksana" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Eestisisene kokku- ja jaotusveo kulude optimeerimine ACE Logistics Estonia AS näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Remets, Oksana; Janno, Jelizaveta
    Käesoleva lõputöö uurimuse eesmärgiks oli välja töötada Eestisisese kokku- ja jaotusveo korralduse strateegia, mis aitab tõsta kulude kokkuhoidu ilma teenuse kvaliteedi languseta, kus kvaliteedinäitajateks on tarneaeg ja tarneaken, ehk ajavahemik millal vedaja peab saadetist kohale toimetama. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti kolme erinevat alternatiivi, tänu millistele, autori arvamuse järgi, pidi olema võimalik hoida kokku- ja jaotusveo kulusid kokku, säilitades kvaliteeditaset. Nendeks alternatiivideks oli: 1) kokku- ja jaotusveo korralduse optimeerimismudeli loomine; 2) kokku- ja jaotusveod marsruudil Lõuna-Eesti - Riia ja vastupidi; 3) veoteenuse alltöövõtja kasutamine marsruudil Tallinn-Tartu-Riia-Pärnu-Tallinn, kasutades koostööpartnerite Tartu ja Pärnu terminale. Uurimisprobleem ja lahendus on pakutud välja arendusuuringu põhjal, kus esmasteks andmeteks olid hinnakirjad, mida autor on saanud hinnapäringute välja saates valimi ühikutele. Teisesteks andmeteks olid ettevõtte sisedokumendid ja vaatlus, mis aitasid teadvustada kokku- ja jaotusveo korralduse hetkeolukorra. Kolmest eespool nimetatud alternatiividest, ainult esimene osutus kasulikuks, ehk ainult kokku- ja jaotusveo korralduse optimeerimismudeli abil oleks võimalik hoida kokku- ja jaotusveo kulusid kokku, et teenuse kvaliteet ei langeks. Analüüsi tulemuste järgi oleks selle alternatiivi abil võinud ajavahemikus 01.11.15-31.01.16 hoida kokku keskmiselt 20,94% kokku- ja jaotusveo kuludest, mis moodustab 6455,11 eurot. Seega autori ettepanek ettevõttele ACE Logistics Estonia AS on võtta kasutusele Exceli tööfaili, kus eraldi töölehtedel on välja toodud erinevate vedajate hinnad konkreetse piirkonna jaoks. Samuti on eraldi töölehel kirja pandud iga allhankija kontaktid, et transpordikorraldaja saaks kiiremini transpordi tellida ja ei peaks kulutama aega telefoninumbri ja/või meili aadressi otsimisele. Teine ja kolmas alternatiiv ei aidanud autoril eesmärki saavutada. Teise alternatiivi puhul, ehk kokku- ja jaotusveo korraldusel marsruudil Lõuna-Eesti – Riia – Lõuna-Eesti, oleks võimalik jätta kulud samale tasemele ilma tarneaja pikenduseta ja jättes võimaluse korjata või kohale toimetada saadetisi kliendile vajalikul ajavahemikul. Sellel alternatiivil on olemas veel muid eeliseid, kuid need ei ole lõputöö eesmärgiga seotud. Juhul, kui see marsruut oleks ikkagi kulusäästlik, siis selle kasutamise takistuseks oleks see, et kontrollimiseks, kas kliendi poolt antud saadetiste mõõdud ja kaal langevad tegelikkudega kokku, oleks pidanud Eesti veokorraldaja alati Läti terminali töötajatest meili teel seda üle küsima. Selle tegevuse tõttu kaotaksid aega nii Eesti kui ka Läti töötajad. Kolmanda alternatiivi analüüsimise käigus, jõudis autor tulemuseni, et veoauto liikumine marsruudil Tallinn-Tartu-Riia-Pärnu-Tallinn, kasutades koostööpartnerite Tartu ja Pärnu terminale ei ole kulude mõttes üldse mõistlik. Vastupidi, selle alternatiivi puhul kulud ainult kasvavad, mistõttu ei soovita autor ettevõttel seda kasutusele võtta. Küll aga tuleb tõdeda, et kasutades veoautot marsruudil Tallinn-Tartu-Riia-Pärnu-Tallinn, ettevõtte saab olla konkurentsivõimelisem tarneaja mõttes, sest Tartumaa piirkonna klientide jaoks lüheneb tarneaeg sellisel juhul ühe tööpäeva võrra. Autor saavutas püstitatud eesmärki luues kokku- ja jaotusveo korralduse optimeerimismudeli, mida tungivalt soovitab kasutada seda ettevõttel ACE Logistics Estonia AS. Selle abil on ettevõttel võimalik hoida kokku- ja jaotusveo kulusid teenuse kvaliteedi languseta. Kuigi käesolev töö keskendub ainult ühele konkreetsele ettevõttele, autor on veendunud, et iga lugeja, kes tegeleb Eestisisese kokku- ja jaotusveoga transpordiettevõttes, saab sellest uurimistööst leida endale kasulikku informatsiooni, mis aitab optimeerida kokku- ja jaotusveokulusid.