Sirvides Autor "Ridbeck, Ann-Riin" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kasutamise võimalused(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Ridbeck, Ann-Riin; Oja, AhtoBiogaas on looduslik kõrge metaani sisaldusega kütus, mida saadakse hapnikuvaba kääritamise teel. Leida võib biogaasi looduses asuvatest anaeroobsetest keskkondadest, kuid peamiselt toodetakse seda siiski kääritites tehislikult, luues gaasi teket soodustavad tingimused. Gaasi tootmiseks on lisaks spetsiaalsele tehnikale vajalik sobiv substraat, ehk tooraine, milleks enamasti on põllumajanduses tekkiv hein, silo, loomasõnnik või läga ning tootmises tekkivad orgaaniliselt lagunevad jäätmed ning reoveemuda. Eestis toodetakse biogaasi ligi kahekümnes erinevas ettevõttes – viimaste andmete kohaselt kuni 10 miljonit kuupmeetrit aastas. Kuid võrreldes teiste taastuvenergialiikidega on seda siiski üsna vähe. Biogaasi toodetakse peamiselt soojusenergia tootmiseks kuid puhastatuna biometaaniks, on seda võimalik kasutada ka kütusena transpordisektoris. Kuna Eesti transpordisektoris kasutatava alternatiivsetest taastuvatest allikatest pärineva energia protsent on hetkel peaaegu null ning aastaks 2020 peab selle osakaaluks olema 10%, tundub biometaan olevat sobiv antud probleemi lahendama. Biogaasi töötlusprotsessi kuuluvad substraadi eeltöötlus, biogaasi kääritamine, biogaasi puhastamine ning digestaadi järeltöötlemine. Biogaasi tootmistehnoloogiaid võib jagada mitmeti: • kuiv- ning märkääritustehnoloogia; • üheetapiline, kaheetapiline ning kolmeetapiline tehnoloogia; • psührofiilne, mesofiilne ning termofiilne tehnoloogia; • katkeva, osaliselt katkeva ning katkematu täitmisega tehnoloogia. Biogaasi kasutamisel kütusena transpordisektoris, tuleb see eelnevalt puhastada biometaaniks, ehk tõsta metaani sisaldust ning vähendada teiste ainete osakaalu. Biometaani tootmiseks tuleb valida konkreetsetele tingimustele ning olukorrale vastav tööstuslik puhastustehnoloogia: • keemiline absorbeerimine; • füüsikaline absorptsioon; • orgaanilis-füüsikaline puhastamine; • surve all adsorbeerimine; • membraani eraldamine; • krüotehnoloogia. Substraadi kääritamisel biogaasiks tekib jääkprodukt, mida nimetatakse kääritusjäägiks, ehk digestaadiks, mis koosneb peamiselt lämmastikust, fosforist, kaaliumist ning väävlist. Olenevalt niiskusprotsendist ning kuivaine sisaldusest võib kääritusjääk olla nii vedelas kui tahkes olekus. Samuti võib vajada lõpp-produkt, olenevalt kasutatud substraadist, järeltöötlust ehk hügieniseerimist. Digestaat ladustatakse peamiselt lägahoidlas või spetsiaalses kääritusjäägihoidlas, mis peab olema pealt kaetud. Arvestades, et biogaasi tootmiseks kasutatav substraadi hulk digestaadiks saamisel oluliselt ei vähene, võib selle hilisem hoiustamine osutuda üsna probleemseks. Vastavalt veeseadusele, on Eestis digestaadi kasutamine põldudel keelatud kuupäevade vahemikus 1. detsember kuni 31. märts, seega peab hoiustamiseks olema varutud üsna palju ruumi. Eestis kasutatakse digestaati peamiselt väetisena, mida tehes peab meeles pidama kääritusjäägi kvaliteedikontrolli - keelatud aineid sisaldava digestaadiga väetamine võib olla keskkonnale ning inimesele väga ohtlik. Kui on tegemist puhta ning korraliku kääritusjäägiga, toob aga väetis põllumehele suurt kasu. On tõestatud, et digestaadist toodetud väetis on oluliselt tõhusam kui loomadesõnnik. Sellegi poolest on antud lahendusel ka miinus – digestaadi segu on üsna keeruline transportida ning selle viimine kaugemale kui 10 km, ei ole põllumehele tasuv. Lisaks väetistele on digestaati võimalik kasutada ka vetikate tootmisel, kus viimane omistab kääritusjäägist vajalikud toitained ning süsihappegaasi. Digestaat võimaldab vetikatel toota biomassi ning selle rakkudes olevast õlist on hiljem võimalik luua transpordis kasutatavat kütust - biodiislit. Eesti geograafilist asukohta arvestades tasub silmas pidada, et makrovetikate kasvatamine ei ole siin kuigi praktiline - mikrovetikate kasutamine sobib Eesti tingimustes digestaadi abil biodiisli tootmiseks oluliselt paremini. Erinevate kuivatustehnoloogiate abil on võimalik biogaasi kääritusjäägist toota ka näiteks kuivsegu, graanuleid või pelleteid, mida saab hiljem kasutada granuleeritud väetisena, loomade allapanuna või kütusena soojusenergia tootmiseks. Tulevasel digestaadi kasutusalal mängib olulist rolli biogaasi tootmisel kasutatud substraadi koostis. Seni on Eestis kasutatud biogaasi kääritusjääki peamiselt siiski väetisena. Kuid, et kasutada ära produkti kogupotentsiaali, tasub eeskuju võtta teistest Euroopa riikidest ning katsetada taoliste edukate projektidega nagu näiteks mikrovetikate abil biodiisli tootmine või kuivtöötlemise abil pelletite ning graanulite tootmine. Digestaadi granuliseerimine on vajaliku tehnika olemasolul lihtsalt teostatav automatiseeritud protsess, mis kasutab digestaadi peaaegu täielikult ära. Saadud pelletite või graanulite pakendamine on lihtne ning hilisem transport ning hoiustamine mugav. Graanuleid oleks õige pakendamise korral võimalik müüa poes või suuremates kogustes otse põllumajandusettevõtetele oma tulevase saagi väetamiseks. Antud käitumismuster tagaks biogaasi tootjale suurima võimaliku kasumi kaotades seal juures digestaadi tahke jäägi utiliseerimisega seotud kulud.