Sirvides Autor "Rool, Birgit" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Ettevõtte sõidukite maksustamine Rimi Eesti Food AS näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rool, Birgit; Kallaste, Kaidi
    Ettevõtte sõiduauto maksustamise teema aktuaalsus sai alguse 2018. aastal, mil muudeti tööandja sõiduautode maksustamise korda. See tähendab siis, et enam ei ole oluline tööandja sõiduauto kasutamine, vaid piisab kasutamise võimaldamisest, et erisoodustus tekiks. Samtui ei ole enam oluline tööandja sõiduauto kasutamisel erasõitude hüvitamine, sest see ei muuda erisoodustamise maksutamist. Rimi Eesti Food AS-is ei ole eelnevalt selle teemalist uuringut teostatud. Käesoleva lõputöö eesmärk oli välja selgitada, kas ettevõtte sõidukite kasutus ja maksuarvestus vastab nõuetele ning milline on olnud 2018. aastal jõustunud sõiduautosi puudutava tulumaksuseaduse muudatuse mõju ettevõtte maksukoormusele. Eesmärgi täitmiseks püstitas autor neli ülesannet. Esimene ülesanne oli anda ülevaade ettevõtte sõidukite maksustamist käsitlevatest õiguslikest alustest. Autor koostas peamiselt õigusaktidele, Maksu- ja Tolliameti kodulehel avaldatud informatsioonile ja erialastele artiklitele tuginedes teoreetilise ülevaate, andmaks arusaadava ülevaate kogu materjalile. Teise ülesandena oli läbi viia uuring Rimi Eesti Food AS-is ja hinnata maksuarvestuse ja deklareerimise vastavust seadusandlusele. Ettevõtte uuringu käigus sai autor teada, kui palju on M1 kategooria sõidukeid antud ettevõttes, kuidas peetakse ettevõtte sisest kuluarvestust, sõidupäevikuid, sõiduautode kütusega seonduvaid algdokumente, uuriti ka sisendkäibemaksu arvestust ja kas erisoodustusi deklareeritakse. Autor võrdles kogutud andmeid, nende andmete õigsust ja korrektsust vastavalt nõuetele. Kuluarvestust vaadeldes selgus, et etteõtte lähtub oma otsustes suuresti emaettevõtte metoodikast. Metoodikaga on määratud igale sõiduautole kütusekulu limiit eurodes, mida ületada ei tohiks. Uuritava perioodi jooksul limiidi ületusi siiski esines aga see ei olnud märkimisväärselt suur. Ületatud limiite töötajatelt sisse ei nõutud sest kõik olid tööalaselt põhjendatud. Kolmanda ülesandena oli selgitada välja maksuseaduse muudatuse mõju ettevõttele. Ettevõttes jälgitakse kulusid väga tähelepanelikult ja autoparki ei ole soetatud põhjendamatult võimsa mootoriga sõidukeid. Tulenevalt tulumaksuseaduse muudatusest ei ole ettevõttel maksukoormus muutunud, sest erasõite ei lubatud ettevõtte autodega teha ei enne ega pärast seaduse muutmist. Kuna eratarbeks sõidukeid ei kasutata, siis ka makse ei maksta. Neljanda ülesandena oli teha vajadusel ettepanekuid maksuriskide maandamiseks. Antud ettevõttes ei ole sõiduautod varustatud GPS seadmetega ja kasutatakse sõidupäevikut sõitude arvestusel. Kuna sõidukite kasutajad garažeerivad autosid oma kodus, siis pole 100% garantiid, et tehakse vaid ettevõtlusega seotud sõite. Kogu uurimuse protsessi põhjal autor järeldab, et maksuriskid olid uuritavas ettevõttes olemas (kuna kontrollida saab vaid sõidupäeviku alusel), kuid mitte väga suured. Olulisi eksimusi maksuarvestuses ei olnud sellel ettevõttel. Ettevõtte poolt tehti ka ettepanek, milliseid maksusüsteemi muudatusi võiks teha. Kuna hetkel on erasõidud ja ametisõidud väga randelt piiritletud, siis tulevikus võiks olla seaduses kirjas, et kui ametisõite tehakse autoga rohkem kui 80% kogu sõitudest, siis 20% erasõitude puhul võiks maksustamine olla soodsam ja seda ilma sõidupäevikut pidamata. Autori arvates on see väga hea muudatuse mõte.