Sirvides Autor "Rosen, Kuldar" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Keemiliste-ja elektrokeemiliste pinnete tehnoloogia(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Rosen, Kuldar; Pihl, ToomasAntud lõputöö andis ülevaate erinevatest kasutatavatest pindamise tehnoloogiatest ja nende omadustest ja kasutusest, pindamisel kasutatavatest materjalidest ja pindamise etappidest. Lõputöö käigus sai uuritud ja teostatud keemilist- ja elektrokeemilist pindamist, sai katsetatud erinevatel temperatuuridel olevate nikli töölahustega pindamist, sai pinnatud samu katsekehi kaks korda boornitriidi töölahusega, sai analüüsida, uurida ning teha järeldusi pinnete mikrokõvadustest, nende struktuuri uuringutest, käitumisest ja omadustest. Nikliga kahel erineval töölahuse temperatuuril 60 - 90 °C ja 96 - 98 °C teostatud pindamised andsid erinevaid tulemusi. Selgus, et juhendi järgi teostatud pindamine temperatuuril 96 - 98 °C jättis küll ilusa läikiva pinde, aga pinne oli rabe ja koorus lihtsalt pinnatud materjalilt maha. Samas temperatuuridel 60 - 90 °C katse-eksitus meetodil teostatud nikliga pindamine, andis tuhmima pinde, aga pinne ise oli kaetud materjalil kõvemini kinni, ega koorunud maha. Pinnete mikrokõvaduse uuringust selgus, et kõrgematel temperatuuridel toimunud pindamine andis suurema kõvaduse, kui seda tegi madalamatel temperatuuridel toimunud pindamine. Tuleb tõdeda, et juhendi järgi pinnatud tulemus valmistas üllatuse ja parema pinde ja tulemuse andis hoopis katse-eksitus meetodil läbiviidud keemiline nikliga pindamine. Boornitriidiga toimus pindamine samadel katsekehadel 2 korda, sama kestvusajaga ja samadel temperatuuridel. Lõpptulemus näitas, et roostevaba terasele pinne peale ei kinnitunud, samas kõik teised katsekehad saavutasid korraliku pinde. Struktuuri uuringutest selgus, et katsekehad oli tänu kahele pindamisele, saavutanud kaks pindekihti. Elektrokeemiline pindamine juhendi järgi ei osutunud nii edukaks nagu oleks eeldanud. Pinnal tekkis küll kerge tooni muutus, aga pinde struktuuri uuringust selgus, et pindekiht oli kas väga väike või olematu. Põhjuses, miks pindamine ei andnud soovitud tulemusi võib töölahust või ei saavutanud pind piisavat puhtust, mida oleks vaja läinud. 44 Mikrokõvaduse mõõtmisel saavutas kõigist katsekehadest kõige suurema kõvaduse temperatuuridel 60 – 90 °C pinnatud malm 3506 HV. Kõige väiksema kõvaduse, aga boornitriidiga kaetud alumiinium 675 HV. Keemilise- ja elektrokeemilise pindmise võrdluses üksiktootmises, on lihtsam kasutada keemilist pindamise meetodit. Keemiline pindamine ei nõua seadmete ( nt. toiteallikas ) olemasolu ja jätab detailile ühtalsema pinde, kui seda teeb elektrokeemiline pindamine. Töölahust on lihtne valmistada ja töölahusele vajadusel koostisosi lisada. Keemilist pindamist väiksemate detailide puhul on lihtne teostada ka kodus, aga vajalik oleks kindlasti hea ventilatsioon. Elektrokeemiline pindamine on palju keerukam, kui seda on keemiline pindamine. Suurtemate detailide pindamisel on vaja rakendada suuremat voolu ja elektrokeemiline pindamine nõuab ka väga puhtaid pindu ja on tänu elektri kasutusele ka ohtlikum.