Sirvides Autor "Rossmann, Kert" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Jaotuslogistika efektiivsuse parendamine ettevõttes CF&S Estonia OÜ(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-12) Rossmann, Kert; Nõuakas, KatiLõputöö koostamise aluseks on valitud ettevõte CF&S Estonia OÜ. Ettevõte valik on seotud autori oma ametikohaga antud ettevõttes. Uurimustöö teemaks kujunes „Jaotuslogistika efektiivsuse parendamine ettevõttes CF&S Estonia OÜ“. CF&S on logistikakontsern, mis tegeleb erinevate logistika teenuste osutamisega. Ettevõtte tegevusvaldkonnad on konteiner-, maantee-, raudtee-, mere-ja lennutransport, erimõõtmeliste kaupade veod, ladustamine, laialivedu ja tolliagendi teenused. Lõputöös keskendutakse jaotusvedude osakonnale, täpsemalt Tallinna ja Harjumaa piirkonna ning osakonna veokorraldusprotsessidele. Probleemiks on veokorraldaja ametikoha taustaprotsessid, mis on liiga ressursi- ja ajamahukad ning mõjutavad töö efektiivsust. Töö eesmärk oli leida võimalused tööprotsesside parendamiseks ettevõttes CF&S Estonia OÜ. Jaotusvedude osakonna probleemsete protsesside kaardistamine ja nende lahenduste või alternatiivi leidmine. Lõputöö sissejuhatuses püstitatud uurimusküsimused said ka vastused, läbi mille sai ka uurimustöös püstitatud probleem ja eesmärk oodatud lahenduse. Autor tõi välja ja kirjeldas detailselt probleemseid ja ressursimahukaid protsesse. Kokku oli probleemseid ja ressursimahukaid protsesse kuus. Protsessid jaotati nende iseloomu järgi kaheks. Protsessid, mis mõjutavad autojuhte, kelle töö on tasustatud tunnipõhiselt ja protsessid, mis mõjutavad veokorraldajat ajaliselt. Esimesse jaotusesse kuuluvad kauba peale laadimise protsess ja saatelehtede arusaadavus. Kauba pealelaadimise protsess on veninud liiga pikaks. Autojuhtidel on kauba laadimiseks ettenähtud üks elektriline tõstuk. Alternatiivse lahendusena pakkus autor antud tööga välja, et tuleks ikkagi võimaldada autojuhtidele rohkem elektrilisi tõstukeid. Saatelehtede arusaadavuse all peab autor silmas seda, et hetkel kasutusel olevad saatelehed on keerulise ülesehitusega. Informatsiooni tuleb lugeda üle erinevate lahtrite, mitte ei jookse see järjest. Saatelehtede arusaadavuse probleemile pakkus autor välja lahenduse, et tuleks muuta terve saatelehe kujundust. Uuel kujundusel kaotatakse ära ebavajalikud lahtrid ja teised, tähtsamad, lahtrid on paigutatud arusaadavamalt. Teise jaotusena on protsessid, mis mõjutavad veokorraldaja tööaega. Tööaega just selles osas, kuidas see on sisustatud ja millele tuleb oma ressursi suunata. Probleemsete protsessidena tõi autor välja müügiarvete koostamise, töötundide kontrollimise, veodokumentide arhiveerimise ja osakondadevahelise koostöö. Kõik antud protsessid on jäänud läbi aegade nii-öelda manuaalseks tegevuseks. Müügiarvel tuleb käsitsi muuta hindu ja need tuleb käsitsi e-kirja teel saata klientidele. Antud protsessi lahenduseks oleks automatiseerida mõlemad ressursimahukad tegevused. Transporditellimustel peaks koheselt olema süsteemis õige veohind ja transpordiarved peaksid minema kliendile automaatselt. Töötundide kontroll on tegevus, millega saab kontrollida vedajate arveid ning näha reaalajas jooksvalt veoringide kasumimarginaali. Hetkel tuleb antud andmed kõik sisestada käsitsi. Autor pakkus välja, et autojuhtide tööaega võiks registreerida uksekiipidega, mis lisaks kohe süsteemi vastavalt tunnihinnale õige kulu. Need andmed tuleks süsteemis omavahel siduda, et veokorraldaja näeks koheselt kasumimarginali. Veodokumentide arhiveerimine toimub manuaalselt. Kõik veodokumendid kogutakse kokku, skaneeritakse ja osa neist tuleb veel arvutis ükshaaval siduda arvutis transpordisüsteemiga. Autor tõi antud protsessile kaks alternatiivset lahendust. Üks lahendus oli kaotada manuaalselt sidumise protsess, et luua IT lahendus, et ka rahvusvahelised veodokumendid läheksid automaatselt süsteemi. Teine lahendus oli kasutusele võtta pihuarvutid. Pihuarvutite kasutamisega oleks saatelehed digitaalsel kujul ja autojuht võtab allkirja sinna, sealt liigub see koheselt transpordisüsteemi. Autor pidas viimaseks kitsakskohaks osakondadevahelist koostööd. Hetkel on toimunud lõhestumine, kus pigem seisab iga osakond enda eest eraldi väljas. Tehakse enda vajaduste järgi toiminguid kiiresti ära. Läbi selle jõuab jaotusvedude osakonda puuduliku informatsiooniga tellimusi, mis tekitavad liigset stressi ja ajakulu. Autor leidis, et antud protsessi parendamiseks tuleb tõsta ühtekuuluvustunnet läbi erinevate programmide ja loengute. Kindlasti tuleks anda detailne ülevaade, millest iga osakonna tööprotsessid koosnevad, et näha kuhu iga väikenegi infokild peaks välja jõudma. Autor tõi antud töös välja ka ligikaudsed arvutused, mis teostati mõõtmistulemuste järgi. Alternatiivsete lahenduste kasutuselevõtuga toimuks nii rahaline kui ka ajaline kuluefektiivsuse tõus. Kokku on antud lahendustega võimalik vähendada kulusid 1237,1 eurot ja lisaks ajaliselt 16,3 tundi. Antud tulemused oleksid ühe kuu lõikes, ehk 20 tööpäeva arvestuses. Ajalist võitu ei arvutata rahaks, sest veokorraldaja tööpäevade arv ei väheneks sellest. See mõjutab just veokorraldaja ressursi kasutamist tööpäevas. Autor pakub välja, et antud ettevõttel oleks veel palju võimalusi muuta erinevaid protsesse efektiivsemaks. Tundub, et ettevõtte on jäänud nii-öelda vanade liistude juurde ja on pikalt olnud oma mugavustsoonis. Süsteemid ja töö toimivad, seega ei ole vaja midagi muuta ning ei mõelda investeerimisele. See on vale mõtteviis, sest tänapäeval, eriti logistikas, on väga tähtsal kohal protsesside automatiseerimine. See on viimane samm, mida ettevõtte saab teha, et saavutada konkurentsieelis. Võttes, et paljud protsessid on jäänud samasuguseks, nagu need olid ka 5 aastat tagasi, siis on palju asju mida saaks muuta. Ettevõtte peab võtma eraldi käsile, et toimuks ka teiste osakondade protsesside mõõtmised ja ülevaatamised. Võimalusel ka kutsuma ettevõtteväliseid inimesi neid hindama. CF&S Estonia Oü saaks protsesside automatiseerimisega saavutada nii kuluefektiivsust kui ka tõsta teenuse ja klienditeeinduse kvaliteeti.