Sirvides Autor "Ruut, Jaanus" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Puidu hööveldamise efektiivsuse tõstmine ettevõtte X näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-15) Ruut, Jaanus; Truver, Anna; Lavin, Jaak
    Lõputöö oli ajendatud vajadusest uurida ja lahendada planeerimata seisakute põhjused puidu hööveldamise protsessis, et tõsta seeläbi höövelduspingi OEE taset. Autor kogus andmeid, analüüsis protsesside kitsaskohti ja töötas välja parandusmeetmed, et tõsta protsessi efektiivsust ja vähendada raiskamist, tuginedes Lean‒filosoofia põhimõtetele. Kvantitatiivne analüüs, mis viidi läbi ettevõtte X höövelduspinkide puhul, tuvastas perioodiliselt madalad seadme kasutamise efektiivsuse näitajad ja pikad seisakute ajad. Lisaks tuvastati Global Reader programmis seisakute dokumenteerimata jätmine. Vaatluste ja analüüsi käigus identifitseeriti peamised takistused efektiivsuses, milleks olid raiskamised logistikale ning uue seadme õppimisele kuluv aeg. Autori poolt rakendatud parandusmeetmete hulka kuulusid Global Reader programmi andmete täiendamine, seadistuskaartide kasutuselevõtt ja lõikuripeade märgistamine. Kontrollfaasis rakendati logistika efektiivsuse tõstmiseks Lean‒tootmise põhimõtteid, kus hööveldamisega samal ajal transporditi töötlemisse minev materjal puhvertsooni. Tulemuseks oli, et kontrollfaasi vaatluste järgselt suudeti saavutada 13% parem töötulemus võrreldes eelnevaga, näidates seeläbi höövli töömahtude suurenemist. Kokkuvõttes tõestas autor, et süsteemsete parandusmeetmete ja Lean‒tootmise põhimõtete rakendamine on suurendanud OEE tulemust märkimisväärselt 25%, vähendades samas seisakute arvu 3%. OEE näitaja tõus 39%-lt 64%-le on märgatav paranemine. Kuid Lean‒filosoofia järgi on pidev areng oluline. Seetõttu tegi autor ettepanekuid protsessi edasiseks parendamiseks. Eesmärk on saavutada ja ületada 70% stabiilne OEE tase: • Global Reader programmi täiendamine Operaatori vaatega, mis tagab tööprotsesside täpsema jälgimise ja katkestuste analüüsi. • Rakendada 5S meetodit, alustades höövelduspingi ümbrusest ja teraruumist, aidates luua paremini organiseeritud töökeskkonda, mis tõstab nii tootmise kvaliteeti kui ka töötajate rahulolu. • Tõhustatud masinate efektiivse hooldussüsteemi (TPM) ja kindlaksmääratud hooldusgraafiku väljatöötamine, mis ennetab seisakuid ja pikendab seadmete tööiga. • Siselogistiku ametikoha loomine, et hallata ja optimeerida materjalivoo protsesse, mis tagavad vajalike materjalide kiire ja õigeaegse kättesaadavuse kõigil tööpinkidel. See roll keskendub materjalide sujuvale ja tõhusale liikumisele läbi tootmisüksuste. Lisaks vähendab ooteaegu ning suurendab sellega tootmisüksuste jõudlust ja tulemuslikkust. • Pöörata tähelepanu hööveldusseadme seadistamise täiustamisele, mis kujutab endast loogilist, ent töömahukat jätku käesolevale lõputööle. Töö käigus tehtud parenduste alusel on võimalik edasi liikuda seadistusaegade optimeerimisele, protseduure standardiseerides ja lihtsustades läbi SMED‒metoodika. Toetudes Six Sigma DMAIC‒mudelile viis autor läbi eduka protsessiparenduse, kinnitades mudeli efektiivsust praktilises rakenduses, mis on tõestatud mudeli tõhustust ka varasemates akadeemilistes uurimustöödes. Antud lähenemisviis võimaldas süstemaatiliselt tuvastada ja kõrvaldada tootmise ebatõhususe põhjused, tõstes seeläbi protsessi üldist toimivust. Autori arvates on Six Sigma DMAIC-mudeli kasutamine tootmisprotsesside parandamisel äärmiselt oluline ja rakendatav, sest see pakub tööstussektori spetsialistidele, kes soovivad protsesside efektiivsust tõsta, väärtuslikke teadmisi ja praktilisi lahendusi. Mudeli rakendamine võimaldab mitte ainult ebatõhususe põhjuste süsteemset tuvastamist ja kõrvaldamist, vaid ka protsesside jõudluse märkimisväärset tõhustamist. Autor tõstab siiski esile, et mudeli tõhusus ei sõltu üksnes sellest endast. Mudeli edu määravad organisatsiooniline kultuur ja töötajate pühendumus. Pidevad parendustegevused on mudeli edukaks rakendamiseks kriitilised.