Sirvides Autor "Ruven, Romy" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Võõrtööjõu rakendamist mõjutavad probleemid OÜ Saru Lauavabrik näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Ruven, Romy; Annus-Anijärv, Laivi
    Lõputöö on kirjutatud OÜ Saru Lauavabriku näitel. Lõputöös keskenduti võõrtöötajate värbamist mõjutavatele probleemidele ühe kindla ettevõtte näitel. Lõputöö eesmärk oli selgitada välja võõrtööjõu rakendamise olukord ja sellega seonduvad probleemid osaühingus Saru Lauavabrik. Eesmärgi saavutamiseks püstitati ülesanded, mis hõlmasid lõputöö metoodika esitamist, võõrtööjõu rakendamise õiguslike aluste ja nende sisu välja toomist, osaühingu Saru Lauavabrik võõrtööjõu rakendamise olukorra ja probleemide kaardistamist ning analüüsi ning järelduste ja võimalusel ettepanekute esitamist. Osaühingu Saru Lauavabrik jaoks on võõrtööjõu värbamine olnud varasemalt ning on ka hetkel väga oluline, kuna kohalikke töötajaid piirkonnas ei ole. Võõrtöötajate rakendamist on aga mõjutanud mitmed probleemid, mida lõputöös on analüüsitud. Osaühingus Saru Lauavabrik on üle poolte töötajatest võõrtöötajad, keda nii koroonapandeemia kui ka Venemaa-Ukraina soda oluliselt mõjutasid. 2019. aasta lõpus vallandunud koroonapandeemia tõstis märgatavalt toodete ja teenuste hindu ning sundis osaühingut Saru Lauavabrik mõtlema alternatiividele võõrtöötajate tööle saamiseks, kuna riigipiirid suleti. Võõrtöötajate Eestis majutamine aga oli väga kulukas, mistõttu väljaminekud oluliselt suurenesid. 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa-Ukraina sõda lisas niigi hapras seisus olevate ettevõtete käekäigule veelgi raskust juurde. Ettevõttel tekkisid finantsraskused ning toodete tarneprobleemid, mis sundis töötajaid koondama. Võõrtöötajate värbamine on küllaltki keerukas ja aeganõudev protsess ettevõtete jaoks. Sõltuvalt võõrtöötaja päritoluriigist on erinevaid nõudeid ja reegleid selleks väga palju, seda just eriti kolmandatest riikidest pärit töötajate puhul. Euroopa Liidu liikmesriikidest tuleva võõrtöötaja värbamine on oluliselt lihtsam ning kogu protsess ei ole nii aeganõudev. Sellegi poolest on võõrtöötaja värbamisel, sõltumata tema päritoluriigist, vajalik täita hulgaliselt dokumente, et kõiki nõudeid oleks järgitud. Võõrtööjõu rakendamist reguleerib Välismaalaste seadus, mis ütleb, et Eestis ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe. Eestis tööle asumiseks on vaja õiguslikku alust Eestis viibimiseks ja töötamiseks, milleks tavapäraselt on viisa. Lühiajaline võõrtööjõu töötamine tuleb enne tööle asumist registreerida Politsei- ja Piirivalveametis, taotlusele tuleb lisada töötaja foto, riigilõivu tasumist tõendav dokument ning koopia välismaalase reisidokumendist isikuandmetega. Pikemaajaliseks Eestis viibimiseks ja töötamiseks tuleb taotleda elamisluba. Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi. Tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Õiguse Eestis viibida ja töötada annab tavapäraselt kas lühiajalise töötamise registreerimine ja pikaajalise D-viisa taotlemine või töötamist võimaldav elamisluba. Välismaalane on Eestis mitteresident, kui ta on Eestisse lähetatud , töötaja on töölähetusel ning tema tööandjaks on välismaa tööandja või ta ei viibi Eestis enam kui 183 päeva iga 12 kuulise perioodi jooksul. Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Antud ettevõtte puhul on võõrtööjõu värbamisel lähtutud kehtivatest nõuetest. Kõik võõrtöötajad on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, mistõttu on värbamisel kehtivad nõuded mõnevõrra leebemad. Pole vaja taotleda ei elamisluba ega ka pikaajalist töötamist võimaldavad D-viisat. Küll aga on kõigile võõrtöötajatele taotletud maksuresidentsus. Kõik töötajad on registreeritud ka nõuete kohaselt Tööinspektsioonis ning Maksu- ja Tolliameti töötamise registris. Võõrtööjõu rakendamine osaühingu Saru Lauavabrik puhul on kestnud juba väga pikki aastaid. Ettevõttes on välja kujunenud kindel tööde jaotus ja järjekord, mille alusel võõrtöötajaid ettevõttesse värvatakse. Valminud on dokumentide kogumik, mis on kooskõlas Eestis kehtivate seadustega ning vastab kõigile kehtivatele nõuetele. Lõputöö tulemusena esitati ettevõttele ettepanek tõlkida dokumentide kogumik vene keelde, mis muudaks võõrtöötajatel dokumentidest arusaamise lihtsamaks ning värbamise protsessi kiiremaks. Lõputöös tugineti uurimistöö põhjale, kus on välja toodud võõrtöötajate rakendamise õiguslikud alused, värbamiseks vajalikud dokumendid ning probleemid Eestis töötavate võõrtöötajatega. Uurimistöö tugines seadustele ning valdkonna spetsialistide ja ministeeriumite poolt koostatud artiklitele.