Sirvides Autor "Saarik, Sten-Kristjan" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Filtratsioonimooduli määramise katsestandardi EVS 901-20:2013 laboratoorsete katsete edasiarendus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Saarik, Sten-Kristjan; Sillamäe, Sven
    Ebapiisava dreenivusega pinnaste kasutamisest tingitud kahjusid on võimalik ära hoida kasutades dreenkihis kvaliteetseid ja nõuetele vastavaid piisava filtratsiooniga materjale. Maanteeameti kui ka teeehitusettevõtete huvides on, et dreenkihti paigaldatud materjali omadused oleksid määratud usaldusväärse ja reaalse olukorraga vastavuses oleva meetodiga, vältimaks ebakvaliteetse materjali kasutamisest tingitud teede eluea vähenemist ning sellega kaasnevat majanduslikku kahju kõikidele osapooltele. Uurimuse käigus selgus, et EVS 901 -20:2013 meetodi probleemidele on võimalik mõningate täienduste näol leida lahendust. Töö autor tegutses täienduste väljatöötamisel võimalikult suures kooskõlas kehtiva standardiga, et ei oleks tarvis ümber muuta juba sätestatud põhimõtteid. Läbiviidud katsete abil sai autor väga põhjaliku nägemuse probleemi olemist ning sellega kaasnevalt tekkis koostoos juhendajaga mitmeid ideid, mis oleksid kindlasti väärt edasiarendamist ja täiendavat uurimist ning katseid. Uuringu jooksul sai selgeks, et filtratsioonimooduli määramiseks ei piisa üksikutest materjali omaduste tundmisest, vaid usaldusväärsete katsetulemuste leidmiseks tuleb arvesse kindlasti vaadata materjali terviklikult. Selgus, et pealtnäha väga sarnastel materjalidel võib olla täiesti erinev filtratsioonimoodul. Seetõttu tuleks katsetamisel alati arvesse võtta materjali iseärasusi. Kokkuvõttes sai autori hinnangul kõige määravamaks aspektiks filtratsioonimooduli määramise laboratoorse katse juures tihendamismeetodi sobivus. Kui tihendamise käigus rikutakse materjali struktuuri ja tekitatakse mitte-homogeenne keskkond, siis ei ole sel viisil tihendatud proovil määratud filtratsioon enam tõepärane. Kui muuta tihendamismeetod löök-tihendamiselt vibratsiooniga tihendamisele eemaldades lisaks ka proovikeha põhjast umbes 20 mm paksuse kiht, on võimalik tagada reaalne filtratsioonimooduli väärtus ning seeläbi sobiksid praegusega võrreldes palju enamad Eesti karjääride kruusad ja liivad dreenkihi ehituseks. Lõputöö autor soovib tänada igasuguse abi eest kõiki uuringusse panustanud inimesi, kelleks olid:  Tallinna Tehnikaülikooli teede ja liikluse teadus-ja katselaboratooriumi töötajad: Hardo Pajus, Urmo Pappel ja Innar Metsala, kellega koos sooritas töö autor kõik uuringus läbiviidud katsed. 58  Tallinna Tehnikaülikooli teede ja liikluse teadus-ja katselaboratooriumi juhataja: Kristjan Lill, kes võimaldas kasutada labori katseseadmeid, õpetas töö autorile selgeks katsete teostamise ning panustas ka uute katse ideede väljatöötamisse.  Maanteeameti teedearenguosakonna projektijuht: Karli Kontson, kes aitas välja töötada uusi meetodeid nii, et need oleksid sobivuses Maanteeameti nõuetega.  Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor ja käesoleva lõputöö juhendaja: Sven Sillamäe, kelle suunamisel kõik uued katsemeetodid välja töötati.