Sirvides Autor "Sadovskyi, Illia" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs ACS sagedusmuundurite testseadme 2,2 kW sektsiooni elektriprojekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Sadovskyi, Illia; Nukki, RenéPuudus automatiseeritust testseadmest, mis võimaldaks kaudselt testida sagedusmuundurite jaoks arendatavat tarkvara, lükas ABB AS arendusinsenere projekteerima testseadet, mis seda võimaldaks. ABB AS inseneriosakond projekteeris testseadme, mis võimaldaks automaatselt testida tarkvara erinevate sagedusmuundurite ja erinevate elektrimootorite kombineerimisel. Kuna testseade võimaldab samaaegselt testida mitmeid sagedusmuunduried ja mootoreid korraga, see põhjustab suurt energiakulu. Energiakulu vähendamiseks oli projekteeritud alalisvoolu laadimisahel. Lõputöös oli selgitatud testseadme struktuuri, mille juures oli kirjeldatud testseaadme üldine tööpõhimõtte ja kirjeldatud testseadmes kasutavate seadmete tähtsus. Kuna lõputöö autor oli arendanud testseadme elektriprojekteerimise osa, siis lõputöös on kirjeldatud testseadme elektriosa projekteerimise, mis sisaldab 400 VAC jõuahela projekteerimist ja juhtimisahela 230 VAC ning 24 VDC ahela projekteerimist. Peaasjalikult on töös selgitatud 2,2 kW sektsiooni elektriosa projekteerimine, kaablite ja elektriaparaatide valiku kriteeriume, ning testseadme elektrilise automaatjuhtimise süsteemi projekteerimise etapid. Testseaadme 2,2 kW sektsiooni automaatjuhtimise juures oli kaks põhilist nõuet. Esimene nõue oli, et ühes sektsioonis saaks üheaegselt töötada ainult üks testimis sagedusmuundur ja üks elektrimootor, koos generaatoriga. Teiseks nõudeks oli keelatud sagedusmuundurite laadimisahela ja pidurdustakistuse ahela samaaegne töö. Antud probleemide lahenduseks oli kontaktorite, abikontaktorite ja releede kasutusega projekteeritud elektrilised tagasisidestuse ahelad. Oli selgitatud ka elektriaparaatide ja kaablite põhilised valiku kriteeriumid. Testseadme juhtimiseks oli kasutatud kontaktoreid ja juhtimisreleesi ning testseadme elektriahelate ja seadmete kaitseks oli kasutatud liinikaitselülitit ja sulavkaitsmeid. Kaablite valikul oli tagatud nõue, et kaabli lubatav kestev vool oleks suurem kui vooluahela arvutuslik vool. Testseadme kaitseseadmete valikul tuli jälgida rohkem kriteeriume. Peaahela liinikaitselüliti 38 peab tagama peaahela kaablite kaitsed ülekoormuste ja lühisvoolude eest, mille juures tuli jälgida kaitselüliti rakendustunnusjooni ning arvutama lühisvoolu, mille andmetega sai valida sobivaim kaitselüliti. Testseadme sulavkaitsmed peavad samuti tagama kaitset elektriahelate ülekoormuste eest. Sulavkaitsmete valiku põhilisteks kriteeriumiteks oli nende rakendusvoolu tüübid, mis testseadme jaoks sobisid on sobivaimad gG tüüpi sulavkaitsmed. Samuti tuli meeles pidada, et gG sulavkaitsmete vähim rakendusvool on 1,4 korda suurem tema nimivoolust. Kaitseseadmete valiku juures oli tähtis jälgida selektiivsust, mille kontrollimiseks oli kasutatud ABB vabavaraline tarkvara Cruve. Testseadme kontaktorid jagunevad alalisvoolu ja vahelduvvoolu kontaktoriteks. Vahelduvvoolu kontaktorite valiku põhilisteks kriteeriumiteks oli nende nimipinge ja nimivool, mis läbivad kontaktorit kommuteeritud olekus ja tähtis oli tähtis jälgida ka tema maksimaalselt talutavat voolu. Nimipinge ja nimivool peavad vastama elektriahela karakteristikutele. Alalisvoolu kontaktorite valiku kriteeriumid olid sarnased kui vahelduvvoolu ahelas, kuid lahutusvõime peab olema alalisvoolu ahela kontaktroitel parem, seega oli valitud spetsiaalne GA tüüpi kontaktor, mis on mõeldud lahutama alalisvoolu. Signaali juhtimiseks kasutatavate releede valiku põhiliseks kriteeriumiks oli relee sisendpinge 24 VDC ja väljundpinge mida relee kontaktorid juhivad 230 VAC. Antud releede valikul osutus heaks variandiks pooljuhtreleed. Projekteeritav testseade omab ABB AS jaoks suurt tähtsust, kuna tänu kiirele ja kvaliteetsele tarkvara testimise võimalusele, säilitatud ABB toodete kvaliteet ning on suureline viima läbi teste kiiremini kui varem. Lõputöö autori hinnangul on töö eesmärk täidetud, kuna töö käigus on selgitatud testseadme tähtsus, tema tööpõhimõtte, testseadme struktuur ning on selgitatud testseadme elektriosa projekteerimise põhilised etapid.