Sirvides Autor "Sepp, Katrin" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Hangete ja varude juhtimise tõhustamine Eesti Rahvusraamatukogu näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Sepp, Katrin; Kalda, TiinaHankimise ja varude juhtimise prioriteetseks ülesandeks on korraldada mitmesuguste materjalide, toodete ja teenuste soetamist parima hinna ja kvaliteedi suhtena ning nendega mõistlikku ümberkäimist. Eesmärgi täitmiseks on olulise tähtsusega valdkonna terviklik tõrgeteta toimimine. Käesolev töö hõlmas Eesti Rahvusraamatukogu hankekorralduse ja varude juhtimise protsesside probleemide kaardistamist ning ettepanekuid nende kõrvaldamiseks. Uurimustöö tulemusena selgus, et riigihangete läbiviimise kord vajab uuendusi, muuta tuleb hangete ja varude juhtimist. Töö esimeses, teises ja kolmandas peatükis on toodud ülevaade logistika üldpõhimõtetest, Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku organisatsiooni juhtimise alustest, varade ja varude juhtimisest ning hanketegevusest. Nimetatud peatükkides on rõhk varade ja varude juhtimise ning hankimise teoreetilistel käsitlustel. Neljandas peatükis kaardistas autor Eesti Rahvusraamatukogu hangete ja varude juhtimise kui toetava tegevusega seotud probleemid selles tegevuses osalevate tipp- ja keskastmejuhtide vaatest ning esitas ettepanekud probleemide kõrvaldamiseks. Töö uurimusküsimusteks olid: 1) Kuidas ja kui hästi on hangete ja varude juhtimine RRis korraldatud? 2) Kas ja kuidas on võimalik muuta hangete ja varude juhtimist RR-is? Uurimustöö meetodina kasutas autor käesoleva lõputöö jaoks koostatud intervjuud ning võrdlevat analüüsi. Uurimismeetodiks on struktureeritud intervjuu, mis viidi läbi üksikintervjuudena. Intervjuude analüüsimisel kasutatud kvalitatiivne meetod keskendus mõistmisele, seletusele ja tõlgendamisele ning vähem kirjeldamisele, mõõtmisele ning defineerimisele. Autoril oli vaja teada saada intervjueeritavate subjektiivset arvamust hanketegevuse korraldamisel, et mõista töötajate vaadet selle valdkonna probleemidele. Intervjuu tulemusi saab vaadelda kui RRi tipp- ja keskastmejuhtide subjektiivseid seisukohti, mis on välja kujunenud praktiliste tegevuste, baasteadmiste ja suhtumise tulemusena. Teoreetiliste aluste ja uurimuse tulemusena koostas autor ettepanekud hanketegevuse paremaks korraldamiseks ning varude juhtimisega seotud kitsaskohtade parandamiseks, millest olulisemad on järgmised: 1. langetada RRi riigihanke korraldamise korras rahalist piirmäära pakkumuste võtmiseks 999 €-lt vähemalt 400 €-ni; 2. koolitada juristi või paari töötajat (näiteks kogude arenduse osakonnast), keda saab nõustajana kaasata kõikidesse riigihangetesse; 3. muuta bürootarvete juhtimine tsentraalseks (et protsessid oleksid jälgitavad, juhitavad, analüüsitavad ja prognoositavad), leida pädev varustaja, kes oleks suuteline koostööd tegema eri valdkondade osakondadega (ettepanek on toodud lisas 2); 4. tutvustada valdkondade juhtidele, osakonnajuhatajatele ja riigihangetes osalevatele töötajatele RRi uuendatud riigihangete korraldamise korda, bürootarvete tellimise juhendit ning varalise vastutuse aluseid. Peale intervjuude läbiviimist on alustatud RRi juhtkonna poolt riigihankete läbiviimise korra täiendamist, isikkosseisu koolitamist ning plaanitakse bürootarvete hankimise auditi läbiviimist.