Sirvides Autor "Sepp, Triin" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Virtuaalne töökorraldus Eesti riigiasutuste ja eraettevõtete võrdluses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Sepp, Triin; Freienthal, HeliKaubandusökonoomika õppekava lõputöö "Virtuaalne töökorraldus Eesti riigiasutuste ja eraettevõtete võrdluses" pikkus koos lisadega on 63 lehekülge, sisaldades 14 joonist. Meie tööelu on muutunud üha virtuaalsemaks ja võrgus tehtava töö hulk on kogu maailmas hüppeliselt kasvanud tänu COVID-19 pandeemiale. Seoses olukorraga on lõputöö eesmärk anda teoreetiline ülevaade virtuaalse töökorralduse olemusest ning veebiküsitlusega kaardistada virtuaalse töökorralduse hetkeseis Eesti organisatsioonides. 108 vastajaga veebiuuringus kasutati kvantitatiivset deduktiivset uurimismeetodit ja see viidi läbi Google Formsi abil. Ankeedis olevatele väidetele (välja arvatud statistilised küsimused ja I osa) sai vastata Likerti skaalal. Uuringu tulemused näitavad, et töötajad nii eraettevõtetes kui ka riigiasutustes, soovivad jätkata virtuaalse töö kombineerimist tööga kontoris. Uuringust selgus ka, et peaaegu pooltel organisatsioonidel, eriti eraettevõtetel, pole selgelt määratletud virtuaalse töökorralduse juhiseid, kuid samas leidsid paljud töötajad, et veebisuhtlus on tööinfo edastamiseks piisavalt turvaline, mistõttu võib töötajate hinnang turvalisuse kohta erineda tööandja hinnangust. Uuringust selgus, et peaaegu kolmveerand töötajatest tunneb end virtuaalselt töötades vähem oma töökoha ja kolleegidega emotsionaalselt seotuna. Töötajad leiavad ka, et virtuaalne töö ei paranda nende karjäärivõimalusi ja virtuaalne töö muudab nad organisatsioonis vähem nähtavaks. Juhid peavad seega teadlikult rohkem märkama ja tunnustama oma alluvaid, kes töötavad virtuaalsete kanalite kaudu. Ligi pooled küsitlusele vastanutest kinnitavad, et pole viimase kuu jooksul oma virtuaalse töö kohta tagasisidet saanud ja paljud neist olid ka arvamusel, et virtuaalse kanali kaudu antud tagasisidest ei piisa. Pea 30% vastanutest ei olnud oma pereprobleemide tõttu kindlad, et nad saavad täna panustada töösse sama palju kui enne COVID-19 pandeemiat. Olukord võib töötajate jaoks olla väga stressirohke, seetõttu peavad juhid töötajate stressi leevendamiseks tegema suuremaid pingutusi. Kokkuvõtteks võib öelda, et virtuaalne töökorraldus on täna Eestis muutuste tuules. Prioriteedid on paljudes organisatsioonides juba täidetud (nt töötajate toetamine virtuaalseks tööks vajalike töövahenditega), kuid edasi tuleb arendada mitmeid tähtsaid teemasid, näiteks virtuaalse töökorralduse jaoks tõhusate reeglite ja juhiste loomine ning motiveerimise ja tagasiside andmise parem korraldus.