Sirvides Autor "Sgirka, Rauno" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Eesti ettevõtte kohustused Soome ehitussektorisse sisenemisel ja seal tegutsemisel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-10) Sgirka, Rauno; Kallaste, Kaidi
    Lõputöö annab ülevaate kohustustest Eesti äriühinguga Soome ehitussektorisse sisenemisel ja seal tegutsemisel. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada võimalikud kohustused Soome ehitussektorisse sisenemisel ja seal tegutsemisel, et hinnata Eesti ettevõtte konkurentsivõimet ehitusteenuse pakkumisel Soomes. Selleks viidi läbi intervjuu ning arvutati välja hinnanguline töötunni väljamüügi hind, veendumaks, et see on konkurentsivõimeline. Uuringuks kasutati nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset uurimismeetodit, kuna uuringu eesmärgiks oli potentsiaalsete kohustuste kaardistamine, välja arvutamine ja võrdlemine. Töö koostamisel lähtuti deduktiivsest lähenemisest ning tugineti seadustele ja teooriale. Töös kirjeldati esmalt Soome ehitussektoris kehtivaid makse ning muid rahalisi kohustusi, peale mida arvutati intervjuu käigus saadud infot põhjal konkreetse ettevõtte pakutavat teenust, töötajaid, teenitavat kasumit arvestades potentsiaalne maksukohustus ja võimalik käibemaht ehitusettevõtte näitel. Eesti Statistikaameti kokkuvõtetest läbi aastate joonistub välja trend, kus saab üheti välja lugeda, et eestlaste suureks ekspordi sihtriigiks ja lemmikuks välisturuks on Soome. Paljudel ettevõtetel on osa tegevusest Soomes, ning on ka Eestis registreeritud ettevõtteid, kelle kogu tegevus on Soomes. Eesti majanduspoliitika on eksporti soosiv ning tugev koostöö ning pikaajaline kogemus Soomega meelitab paljusid oma õnne seal proovima. Riik jagab suures mahus toetusi erinevatele valdkondadele ekspordiga alustamiseks või uute turgude otsimiseks. Uurimistöö vajadus tulenes ka Soome maksuameti tellitud uuringust, kus selgus, et väga paljud Eesti taustaga ettevõtted on maksuvõlglased. Selline olukord on tekkinud tahtlikult või teadmatusest seadusandluse kohta. Viimase puhul on täieliku info teadmine hädavajalik ettevõtetele, kelle kavatsused on heatahtlikud ning ärilised. Alustava ettevõttena või siis uuele turule pürgijana on oluline teha eelnevalt korralik prognoos koos äriplaaniga. Prognoosi koostamisel tuleb ennast kurssi viia sihtriigi turu olukorraga, maksudega, valdkonna erisustega ning kehtiva töökorraldusega. Kahjuks on täna seis, kus Soome turule sisenemine on pööratud omaette äriks ning info selle võimaluse kohta on saadaval enamasti tasuliste koolitustena. Koolitused jäävad vahemikku paarsada kuni mõni tuhat eurot. Riigi poolt pakutavad tasuta koolitused ja tutvustavad seminarid pole kaugeltki piisavad, et katta kõiki olulisi aspekte. Tasuta tutvustavatel reisidel ning EAS koolitustel on kokku kutsutud paljud huvilised eri valdkondadest ning see hägustab seminari fookust. Fakt on see, et lõpuks on kõik tutvuste ning kapitali taga kinni, ning konkreetse soovi korral tuleb spetsialistide poole pöörduda ning raha kulutada. Alustaval ettevõtjal on ressursid küllaltki piiratud ning alati ei saa olla kindel, et kallis koolitus vastab ettevõtja kõigile küsimustele ning on just sellise sisuga nagu ettevõtte juht ootab. Sellisest olukorrast tulenevalt on pidev vajadus tasuta aktuaalse info kohta, kuidas turule siseneda ning mida see endaga kaasa toob. Uuringust selgus, et registreerimisvajadus tuleneb sellest, kas ettevõte plaanib püsivat tegevuskohta või on tegemist üksiku tööga. Alaline tegevuskoht määrab ära, kas on vajadust ettevõte registreerida ettemaksuregistris või kasutatakse maksuvabastuskaarti. Kõik vormid on leitavad Soome maksuameti kodulehel ning need tuleb Soome maksuametile saata paberkandjal. Välja toodi käibemaksuga maksustamise põhimõtted, käibemaksukohustuslaseks registreerimine ning maksu deklareerimise tähtaeg. Samuti kirjeldati ettevõtte tulumaksu ning selle arvutamist ning „ette“ maksmise korda. Teoreetiline osa käsitles majandusaasta lõppedes enammakstud või puuduoleva osa korrigeerimist ning tasumist. Olulise punktina toodi välja tellijavastutusseadus ning ehitussektoris kehtiv pööratud käibemaks. Pööratud käibemaks rakendub erinevate osapoolte suhtes (eraisik, juriidiline isik) ning deklareerimise kohustus alates summast, mis ületab piirmäära. Tellijavastutusseadus aitab mõista, kuidas toimib allhange ning milliseid andmeid kontrollitakse. Ehk milliseid andmeid peab peatöövõtja allhankijate kohta esitama maksuametile. Uuringus toodi välja ehitussektori miinimum töötasumäärad, mis on ehitussektori kollektiivlepingu raames kokku lepitud ning mille täitmist ka kontrollitakse. Kollektiivlepingus on kirjas töötasule juurde makstavad lisatasud, mis tuleb maksta kui individuaalse palgaosana. Töötajatel peab samuti olema pildiga isikukaart koos maksustamisnumbriga objektidel kaasas ning töötajad peavad olema objektidele registreeritud. Registreerimisi kontrollib pidevalt Soome Tööinspektsioon. Tervikpildi saamiseks toodi töös välja lõpetamise kord ning avalduse vorm, millel antud toimingut läbi viiakse. Tegevuse lõpetamiseks või peatamiseks võib olla palju põhjuseid, alustades isiklikust ning lõpetades majanduslike põhjustega. Lõpetamine alati ei pea tähendama Y-tunnuse kustutamist, vaid Soome äriruumis on ka olukord, kui tegevus peatub. Sellisel juhul on võimalik sama y-tunnusega hiljem jätkata. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Soome turule sisenemisel ja seal tegutsemisel on palju erisusi ja suur maksukoormus, mis omakorda võib tekitada küsimuse riski ja tasuvuse osas. Antud uuring annab võimaluse teooriale tuginedes arvestada ehitusettevõtte potentsiaalseid kohustusi ja tasuvust teenuse pakkumisel Soomes. Ehitusettevõtte näitel välja arvutatud potentsiaalne maksukohustus ning intervjuu tulemusel selgunud kulude suuruse ning soovitud kasumi põhjal selgus, et turule sisenemise võimalused on head ning ettevõte suudab konkureerida turul pakutavate hindadega, võimalusel isegi tõsta neid ja teenida oodatust enam kasumit. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud.