Sirvides Autor "Siil, Simo" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Elektrimootoriga autode keskkonnamõju(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Siil, Simo; Eensaar, AguÜha enam on köitnud üldsuse tähelepanu probleemid, mis on seotud transpordi ja liiklusvahenditega nende omadusest saastada keskkonda. Töös on näidatud, et elektriautode mõju keskkonnale on säästvam võrreldes sisepõlemismootoritega autodega tänu selle töös hoidmiseks kasutatavale akule, mis ei eralda mürgiseid aineid õhku ning mis ei vaja pidevalt osade vahetusi. Ka elektri, mida kasutab energiana elektriauto, tootmise juures on mingil määral keskkonna saastamise oht olemas kuigi võrreldes teiste sõiduvahendi liikidega suhteliselt olematu. Töös on näidatud, et võrdlustes teiste liiklusvahenditega on elektriautol mitmeid eeliseid, milleks on: • autol puuduvad mootori õlid, rihmad, küünlad, filtrid jne; • auto pidurid töötavad lihtsamas režiimis, ideaalvariandis hõõrdumisel töötavad pidurid puuduvad; • ummikutes seistes autol energiat peaaegu ei kulu; • autol puuduvad külmkäivitused; • autol puuduvad heitgaasid; • 100 km sõidukulu on umbes üks euro ja viiskümmend senti; • auto on töökindel; • auto on peaaegu hooldusvaba; • autot on lihtne kasutada; • autol on pikk kasutusiga. Elektriauto ei ole tänaseks saavutanud väga suurt populaarsust oma mõnede puuduste, millest peamised on: • külmas kliimas läbisõidu vähenemine; • pikkade vahemaade raskendatud läbimine; • pikk laadimisaeg; • kallis hind võrreldes tavaautoga; • väike valik erinevaid mudeleid; • remontida ja hooldada saab ainult ametliku esindaja juures, teistel kogemused puuduvad. Inseneridel ja teadlastel on veel palju tööd teha, et muuta elektriauto kasumlikumaks sõiduvahendiks, mida saaksid kasutada erinevate ametite esindajad. Siiani seab elektriauto teatud piirangud, milleks üheks olulisemaks näitajaks on lühimaasõidud. Töös on näidatud, et elektriautot saab edukalt kasutada just linnades ja äärelinnades. Auto mõju keskkonnale on sääslikum ning kindlasti kordades väiksem kui teiste liiklusvahendite kasutamisel. Lõputöö autori ettepanekud elektriautode kiiremaks ja tõhusamaks kasutuselevõtuks on järgmised: • Eesti riik ning elektriautode ametlikud esindajad peaks elektriautode kohta rohkem infot jagama; • Eesti riik ning elektriautode ametlikud esindajad võiks korraldada infopäevi ja -üritusi just äärelinnade ja väikelinnade keskustes; • jätkata riigipoolset toetuste andmist elektriauto soetamisel; • siduda noored pered Eesti riigiga elektriauto ostmisel (näiteks anda suurem soodustus, kui noored loovad pere, samas lõpetavad ülikooli ning asuvad tööle teatud ajaks vajalikele töökohtadele jne); • teha konkreetsed soodustused väga vajalike ametikohtade või väga madalapalgaliste ametikoha töötajatele nn. lisaboonusena (näiteks medõed, teenindajad, õpetajad, lasteaiaõpetajad jne). Autori hinnangul on elektriautol tulevikku ning seda teemat on vajalik igapäevaselt käsitleda, inimesi teavitada järjepidevalt ning anda igakülgne panus auto edasiarendamisele.