Sirvides Autor "Siir, Lauri" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Indeksite süsteemi loomine DPD Eesti AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-13) Siir, Lauri; Lend, EnnoKOKKUVÕTE Käesolev lõputöö käsitles eelsorteerimise süsteemi juurutamist ning sellega seonduvate programmide ja seadmete kasutust DPD Eesti AS näitel. Uuritav probleem lähtus pidevast vajadusest kasvatada kullerite efektiivsust ning tõsta autopargi maksimaalset kasutusulatust. Lõputöö ja loodava süsteemi eesmärgiks oli vähendada kullerite hommikust saadetiste sorteerimiseks kuluvat aega. Käesolev töö on kvantitatiivne ja reaalsed tulemused selgusid töö käigus. E-kaubanduse pidev kasv on mõjutanud ka eraklientidele suunatud saadetiste mahtu kullerettevõtetes, mis omakorda toob välja protsessi kitsaskohad ning sunnib arendama olemasolevaid süsteeme. Eraisikute nõudmised ning vajadused erinevad tuntavalt senini kõigi transpordiettevõtete jaoks nii tavapäraseks muutunud, äriklientide tarnetest. Erakliendi sektori puhul on tegu aga äärmiselt ärikasumliku ja perspektiivse turuosaga, millest on huvitatud kõik transpordifirmad. Seega püütakse leida võimalusi, et olla klientidele meelt mööda igas protsessi etapis. Lõputöö käigus loodud ja kasutusele võetud eelsorteerimise lahendusega määratleti, testiti ja tehti pidevaid parandusi, loomaks toimivat lahendust terminalile, mis aitaks nii terminali tööliseid kui ka kullereid. Käesoleva lõputöö alguses püstitas autor kolm uurimisküsimust: 1. Kas ja millisel määral väheneb kullerite hommikune depoos oldud aeg peale uue süsteemi kasutusele võtmist? 2. Kas ja millisel määral muutub uue süsteemi kasutusele võtmisega saadetiste sorteerimise täpsus? 3. Kuidas võtab uue arenduse vastu terminal ja sealsed töölised? Esimese uurimisküsimuse vastuseks selgus, et terminali aeg vähenes kulleritel keskeltläbi 30 protsenti ehk umbes 40 minutit. Terminalis oldud aja vähenemise tagajärjel jäi kulleritel sõitmiseks aega rohkem ning keskmisel päeval kasvas nende pakkide toimetamise efektiivsus seitsme toimetamiskoha võrra. See omakorda avaldas aga suurt mõju kogu autopargile, vähendades kulusid ning muutes transpordivõimekust tulla toime mahtude kõikumistega. Töö käigus kasvas uue lahenduse sorteerimiskvaliteet 70 protsendipunkti pealt 97,3 protsendini. Eelneva indeksipõhise sorteerimisega jõuti maksimaalselt 85 protsendini, mis oli ka piir postiindeksite täpsuse tõttu. Vastuseks autori poolt töö alguses püstitatud teisele uurimisküsimusele võib öelda, et sorteerimise kvaliteet kasvas võrreldes eelmise perioodiga 12,3 protsenti ja muutus usaldusväärseks tööriistaks. Tänu loodud lahendusele ei pea kullerid enam käsitsi pakke üle sorteerima. Kolmandale uurimisküsimusele leidis autor vastuse, et kuidas võtavad uue lahenduse omaks terminali juhatus ja töölised. Selgus, et sorteerijad ei suutnud alguses mõista, miks on vaja midagi muuta juba toimivas süsteemis ning suhtusid lahendusse skeptiliselt. Küll aga muutus nende arvamus, kui nad nägid oma töö madalat kvaliteeti ning tutvusid uue boonussüsteemiga. Juhatus aga oli uuest kvaliteeti parandavast ja töökiirust ühtlustavast võimalusest koheselt huvitatud. Seega võib autor väita, et terminali tagasiside oli positiivne ning muutused olid teretulnud. Lõputöö tulemusena selgus, et microzone-ing on midagi, mida ootasid nii terminal kui ka kullerid ning mis andis võimaluse teostada tavapäraseks muutunud protsessi oluliselt kvaliteetsemalt ja efektiivsemalt. Sellisel viisil paranes mitme osakonna ning kogu ettevõtte kuluefektiivsus.