Sirvides Autor "Siniallik, Elina" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Võlgnevuste ennetamine ja sissenõudmine osaühingus Eesti Horisontaalpuur(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-11) Siniallik, Elina; Annus-Anijärv, LaiviTänapäevases ühiskonnas ei saa ilma krediitmüügita konkurentsis püsida – kliendid valivad kaupade ja teenuste soetamisel endale just sellise variandi mis on neile kõige mugavam ja kasulikum. Paratamatult kaasnevad krediitmüügiga ka puudused – makseraskused. Antud situatsioon ei ole aga krediiti müüva ettevõtte seisukohalt hea ja seetõttu tuleks võlgnevusi ennetada juba kliendisuhte loomise algusfaasis ja tekkinud võlgnevustele reageerida koheselt. Uurimise tulemusena selgus, et uuringu objektiks oleva ettevõtte võlgnevuste ennetamise ja sissenõudmise on korraldatud puudulikult, st ei vasta teooriale. Ettevõttel puuduvad kindlad dokumendid mis reguleeriks krediitmüüki, taustauuring tehakse ainult ühe allika põhjal ja sellega tegeleb valdavalt juhiabi kes ei ole kursis spetsiifikaga. Ettevõte kontrollib partneri tausta valdavalt esmakordse lepingu sõlmimise käigus, järgnevate tehingute puhul üldiselt tausta ei kontrollita (seda tehakse vaid siis kui on tekkinud nt võlgnevused). Võlgnevuste ennetamiseks ei kasutata lisameetmeid (faktooring, krediidikindlustus), sest ettevõte ei näe nende kasutamisel mõtet kuna ettevõttel on enda arvates piisavalt hea maksevõime tänu enda kokkulepetele ja tööle, krediidikindlustust välditakse kuna kindlustuse mahu maksumused on üldjuhul samuti suured ja kulusid soovitakse hoida kontrolli all. Ettevõtte lepingud sõlmitakse alati kirjalikult. Tavaliselt lepingutes kasutatakse kõrvalkohustustena viivist ja omandireservatsiooni. Lepingutes toodud punktid on aja jooksul põhjustanud konflikte partneritega ja see on viinud selleni, et saamata on jäänud rahaline kohustus ja algatatud on kohtumenetlus. Kohtu kogemused on aidanud kaasa lepingupõhjade arendamisele - need on muudetud koostöös ettevõtte juristiga põhjalikumaks ja eelduste kohaselt ei tohiks tulevikus lepingust tulenevate (ja varem esinenud) probleemidega rohkem tegemist olla. Peale lepingu sõlmimist ei monotoorita partneri tausta ka edasi - seetõttu puudub kontroll ja võlgnevustele reageeritakse alles siis kui arve on juba oma maksetähtaja ületanud. Ettevõttes toimub võlgnevuste sissenõudmine kindla perioodi vältel (nädala jooksul), kuid puudu on juhendid, mis seda reguleeriks. Üldjuhul kontakteerutakse võlgnikuga esmalt telefonikõne kaudu ja seejärel saadetakse välja maksemeeldetuletus. Vastavalt võlgnikuga kontakteerumise tulemustele otsustatakse, kuidas võlgnevusega tegeletakse. Üldiselt nõuab ettevõte oma võlgnevusi sisse ise ja seejuures ollakse valdavalt edukad, raskemate juhtumite puhul kasutatakse kohtuliku sissenõudmist. Praktika on näidanud, et kohtuliku menetluse käigus jääb raha saamata, sest võlgnikud on pankrotistunud. Inkassofirma kaudu on proovitud võlgnevustega tegeleda, kuid antud meetmest loobuti seoses ettevõtte jaoks mitterahuldavate tulemustega. Võlgnevusi mida ettevõtte arvates ei ole võimalik kätte saada kantakse lootusetuks tavaliselt hiljemalt peale kolme aastat. Kogutud info põhjal saab järeldada, et ettevõte peaks muutma oma krediitmüügi protsessi. Kasutusele tuleb võtta juhendid mis antud protsessi reguleerivad. Korraldada tuleb põhjalik taustakontroll ja monotoorida partneri tausta ka pärast lepingu sõlmimist. Lisaks tuleb kaaluda erinevate meetmete kasutuselevõttu mis aitaksid võlgnevusi ennetada või neid kergemini sisse nõuda. Autori olulisemad ettepanekud võlgnevuste ennetamise ja sissenõudmise protsessi kooskõlas teooriaga paremaks korraldamiseks on järgmised: • lisada juhiabi töösuhet reguleerivatesse dokumentidesse ülesanne võlgnevuste ennetamise ja sissenõudmise kohta toimingute paremaks jälgimiseks ja vastutuse kohaldamiseks; • koolitada juhiabi võlgnevuste ja sissenõudmise meetmete ja toimingute teemal nende toimingute kooskõlas teooriaga läbiviimiseks; • koostada juhend võlgnevuste ennetamise ja sissenõudmise meetmete ja toimingute järjestamiseks või sätestada toimingud mõnes muus dokumendis; • teostada taustauuringut rohkemate allikate põhjal saamaks partneri maksesobivuse hindamiseks põhjalik informatsioon ja teha seda ka pärast lepingu sõlmimist; • kaaluda võlgnevuste sissenõudmisel maksekäsu kiirmenetluse ja mõne teise meetme kasutusele võttu. Lõputöö empiirilise uuringu käigus saadi ülevaade osaühingu Eesti Horisontaalpuur võlgnevuste ennetamise ja sissenõudmise protsessist. Autor analüüsis saadud informatsiooni ja võrdles seda teooriaga ning tegi ettevõttele omapoolsed ettepanekud protsessi kooskõlas teooriaga korraldamiseks.